Südalinn
 | See artikkel räägib Tallinna asumist; Rakvere linnaosa kohta vaata artiklit Südalinn (Rakvere); üldmõiste kohta vaata kesklinn. |
| Südalinn | |
|---|---|
 | |
| Pindala: 0,25[1] km² | |
| Elanikke: 166 (01.01.2017)[1] | |
| | |
| Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 45′ E | |
 |
Südalinn on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Vanalinna, Sadama, Kompassi, Maakri, Sibulaküla ning Tatari asumiga. Asumi piir kulgeb mööda Pärnu maanteed, Viru väljakut, Narva maanteed, Ants Laikmaa tänavat, Rävala puiesteed, Kentmanni tänavat ja Estonia puiesteed.
Asumi pindala on 0,25 km².[1]
Südalinna asumi tänavad
[muuda | muuda lähteteksti]Südalinnas asuvad Estonia puiestee, Gonsiori tänav, Islandi väljak, Kaubamaja tänav, Kentmanni tänav, Ants Laikmaa tänav, Narva maantee, Georg Otsa tänav, Rävala puiestee, Sakala tänav, Teatri väljak ja Viru väljak.
Elanikkond
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Arvestuslik rahvaarv[2][3][1] |
|---|---|
| 2017 | 166 |
| 2016 | 180 |
| 2015 | 169 |
| 2014 | 169 |
| 2013 | 148 |
| 2012 | 148 |
| 2011 | 129 |
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased moodustasid 10–19%.[4]
Olulisemad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Südalinnas asuvad Viru keskus ja Viru hotell, kus asub KGB Muuseum. Asumi territooriumile jäävad Tallinna Kaubamaja, Solarise Keskus ja Uus turg.
Tähtsamateks südalinnas asuvateks asutusteks on Kaitseministeerium, Eesti Pank, Tallinna Haridusamet ja Kesklinna valitsuse teenindusbüroo.
Haridus ja kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Südalinnas asub 4 kooli: Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Reaalkool, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Kesklinna Põhikool. Asumi territooriumile jäävad Tallinna Keskraamatukogu ja Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu.
Südalinna asumis asuvad Eesti Draamateater ja Rahvusooper Estonia. Erinevaid üritusi korraldatakse Nordea Kontserdimajas.
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Südalinnas asuv Estonia teater -
Viru hotell, Tallinn -
Tallinna Reaalkool -
Tammsaare park linnulennult -
Eesti Draamateater
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti] | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Südalinna asumi ajaloolised kujutised |
Südalinna asumi kõige vanemaks rajatiseks on Vabaduse väljaku lähedal asunud karjakaev. See kaev rajati 16. sajandi esimesel poolel ning sellest saadavat vett kasutati linnakarja jootmiseks. Kuna Karja allikast tulev vesi oli hea kvaliteediga, hakkasid ka linnaelanikud seda kasutama joogiveena. Karjakaev minetas oma tähtsuse 20. sajandi algul.[5]
Praeguse Pärnu maantee ja Georg Otsa tänava nurgale rajati aastatel 1538–1554 18 m kõrgune Luhrenburgi suurtükitorn. See torn lammutati 1767. aastal ning selle vundament avastati kohtuhoone ehitamisel 1893. aastal.[5]
Viru väljaku põhjapoolsesse ossa kerkis 18. sajandil Vene turg. Selle turu ja Kadrioru vahelepandi 1888. aastal käima Tallinna esimene tramm.[5]
1896. aastal võeti vastu sulgeda Raekoja platsil asunud Suur turg, sest seal ei olnud kauplejate jaoks enam piisavalt ruumi. Uus turg otsustati rajada praeguse Estonia teatri ja Pärnu maantee vahelisele maa-alale. Pärnu maantee äärde püstitati kaubaputkade read ning aastatel 1898–1899 avati suur turuhoone. Turul oli külastajate jaoks mitmeid lõbustusi, seal tegutsesid nukuteater, palaganid, ajutised tsirkused jm.[5]
16. oktoober 1905 oli sellel turul traagiline päev, sest siis avasid kohale kutsutud sõjaväelased tööliste pihta hoiatamata tule. Sel päeval suri 94 inimest ning üle 200 inimese sai viga. 1959. aastal püstitati sündmuse mälestamiseks mälestussammas.[5]
Südalinna asumi mitmed vanad ja olulised hooned on tänaseks kadunud. Estonia puiestee ääres asusid kunagi Engeli erapostimaja ja "Hôtel des diligences" ehk tilisangide võõrastemaja. Kuni 1902. aastani asus Draamateatri asukohal üks Tallinna esimesi kinosid. Viru väljakul asunud Aleksander Nevski kabel lammutati 1925. aastal.[5]
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses rajati asumisse mitmed olulised hooned. 1883. aastal valmis Tallinna Reaalkooli hoone (Estonia pst 6), 1896. aastal avati Vene Seltsi maja, kus praegu asub Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8). Eestimaa Aadlike Krediidiühingu uusgooti stiilis maja (Estonia pst 11) valmis 1904. aastal ning Eesti Panga uusrenessanss- ja osalt uusbarokkstiilis hoone (Estonia pst 13) vanem osa valmis 1908. aastal. 1910. aastal valmis Eesti Draamateatri hoone (endine Saksa teater) ning 1913. aastal avati Estonia teatri- ja kontserdimaja.[5]
1916. aastal sai valmis koolimaja, kus praegu asub Tallinna Inglise Kolledž (Estonia pst 10). 1935. aastal rajati funktsionalistlikus stiilis uus pangahoone. 1927. aastal püstitati Tallinna Reaalkooli kõrvale mälestussammas, mis oli pühendatud Vabadussõjas hukkunud Tallinna õpetajatele ja õpilastele. See mälestussammas kõrvaldati 1940. aastal, paigaldati uuesti 1941. aastal ning eemaldati taas 1948. aastal. Pärast viimast kõrvaldamist sammas tõenäoliselt hävitati. Mälestussammas taastati vanade fotode järgi 1993. aastal.[5]
1953. aastal rajati Teaduste Akadeemia maja, 1960. aastal valmis Tallinna Kaubamaja hoone. Praeguse Tammsaare pargi planeering valmis 1947. aastal. Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäeva puhul püstitati 1978. aastal kirjaniku mälestussammas.[5]
1972. aastal valmis 23-korruseline Viru hotell, mille näol oli tegemist Tallinna esimese kõrghoonega.[5]
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Teater Estonia 1913 ja turuhoone 1910 -
16. oktoobri park - vaade pargile Estonia taga ja kõrval -
Vaade endiselt turult Estonia puiesteele. Vasakul turukaubamaja ja paremal Estonia teatri hoonete nurgad -
Vaade peale märtsipommitamist Draama teatri poolt üle Pärnu maantee Suur-Karja tänavale (1945) -
Vaade Viru väljaku poolt Pärnu maanteele (1890-1900)
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Südalinn |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37
- ↑ 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
.svg)
Asumid (allasumid): Aegna · Astangu · Haabersti · Hiiu · Iru · Juhkentali · Järve · Kadaka · Kadriorg · Kakumäe · Kalamaja · Karjamaa (Hundipea) · Kassisaba · Katleri · Keldrimäe · Kelmiküla · Kitseküla · Kivimäe · Kloostrimetsa · Kompassi · Kopli · Kose (Kose-Kallaste · Lükati · Varsaallika) · Kuristiku · Kurepõllu · Laiaküla · Lepiku · Laagna · Laagri · Liiva · Lilleküla (Lille · Mooni · Linnu · Marja) · Loopealse · Luite · Maakri · Maarjamäe · Merimetsa · Merivälja · Mustakivi · Mustamäe · Mustjõe · Mõigu · Mäeküla · Mähe (Kaasiku · Mähe aedlinn) · Männiku · Nõmme · Pae · Paevälja (Paekalda) · Paljassaare · Pelgulinn · Pelguranna · Pirita · Pääsküla (Vana-Pääsküla) · Priisle · Pikaliiva (Vikimõisa) · Raua · Raudalu (Raku) · Rahumäe · Rocca al Mare · Sadama · Seli · Siili · Sibulaküla · Sõjamäe (Sõstramäe) · Sikupilli · Sitsi · Sääse · Südalinn · Tatari · Tondi · Tiskre · Tõnismäe · Torupilli · Tondiraba · Uuslinn · Uus Maailm · Vismeistri · Vanalinn (All-linn · Toompea) · Vana-Mustamäe · Veerenni · Veskimetsa · Väike-Õismäe (Järveotsa) · Väo · Õismäe · Ülemistejärve · Ülemiste