Paljassaare
| Paljassaare | |
|---|---|
 Paljassaare Tallinna ja Põhja-Tallinna raamis | |
| Pindala: 3,95[1] km² | |
| Elanikke: 600 (01.01.2020)[2] | |
| | |
| Koordinaadid: 59° 28′ N, 24° 42′ E | |
 Paljassaare asumi kaart |
Paljassaare on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum on kolmest küljest ümbritsetud merega, Paljassaare lahe ja Kopli lahega ning piirneb Kopli, Sitsi ja Karjamaa asumiga. Paljassaare asumi pindala on 3,95 km2.[1]
Paljassaare poolsaare põhiosa on kaks saart (Väike ja Suur Paljassaar). Kuna karjamaadena kasutatavad saared olid üsna lagedad, hakati neid kutsuma Paljassaareks.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vanimad andmed Paljassaarte kohta pärinevad 1250. aastast, mil neid on mainitud taanikeelses allikas Karlsø (Karisaarte) nime all. Poolsaar koosneb põhiliselt kahest saarest (Väike ja Suur Paljassaar) ning Tükipealse poolsaarest. Saared kuulusid 13. sajandil tsistertslaste nunnakloostrile, kuid 1348. aastal läksid Väike Paljassaare ja Suur Paljassaare saared Tallinna linna omandusse. 1689. aastal anti saared Rootsi riigile, kuid 18. sajandil sai Tallinn need tagasi.[3]
Foto: Jaan Künnap
Aastatel 1821–1823 rajati Väikese Paljassaare tipu lähedale Valge torn, mida ümbritses veega täidetud vallikraav. Krimmi sõja ajal (1853–1856) fort lõhuti, sest kardeti selle langemist inglaste ja prantslaste kätte. Selle torni ümbrust hakati kasutama merelt märkilaskmiseks.[3]
Saartele kolisid 20. sajandi algul kaluripered. Peeter Suure Sadama süvendamisel saadud pinnast kasutati aastatel 1912–1917 Paljassaarte ja Tükipealse poolsaare vahelise väina täitmiseks. Selle tegevuse tulemusel hakkas moodustuma Paljassaare poolsaar.[3]
Pärast kindlustuste ehitajate lahkumist asusid saarele taas elama kaluripered. Paljassaarel oli enne 1940. aastat kaks kaluriküla. Poolsaare Kopli-poolses osas asus umbes 70 elumaja, kus elas 400 inimest. Selles piirkonnas asus ka merekarantiini hoone. Paljassaare tagumises osas oli kuue taluga Tagasaare küla.[3]
1950. aastatel rajati Paljassaare lõunaossa väike stalinistliku arhitektuuriga linnaosa. Paljassaare idarannikul valmis 1969. aastal Tallinna Merekalasadam, mis kuulub 1992. aastast AS Tallinna Sadamale. 1970. aastal rajati poolsaarele Eesti Kalatööstuse tootmiskoondis Ookean.[3]
Elanikkond
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Arvestuslik rahvaarv[4][5][1] |
|---|---|
| 2020 | 600 |
| 2017 | 512 |
| 2016 | 590 |
| 2015 | 584 |
| 2014 | 583 |
| 2013 | 582 |
| 2012 | 578 |
| 2011 | 573 |
Paljassaare asumi elanikkond on võrdlemisi eakas: 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased aga 20–31%. Eestlased moodustasid asumi elanikkonnas alla poole.[6]
Tähtsamad ehitised
[muuda | muuda lähteteksti]Asumi territooriumile jäävad Paljassaare sadam, Lahesuu sadam ja Katariina kai. Üks olulisemaid ehitisis on reoveepuhastusjaam, mida on mitu korda laiendatud ja rekonstrueeritud (viimati aastatel 2006–2007).[3]
- linnuvaatlustorn
- Vičiunai Baltic OÜ ladu ja kontor aadressil Paljassaare tee 30
- AS Tallinna Sadam Paljassaare sadam Paljassaare teel
- AS Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhastusjaam aadressil Paljassaare põik 14.
- Paljassaare jäätmejaam aadressil Paljassaare põik 9A
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Paljassaare poolsaare põhja- ja lääneosas paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Paljassaare hoiuala. See hoiuala on üleeuroopalise tähtsusega linnuala, kus on registreeritud 229 liiki linde (oktoober 2012). Paljassaare hoiuala moodustati 16. juuni 2005 Eesti Vabariigi valitsuse määrusega “Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” määruses nimetatud linnu- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitseks.
Paljassaare asumis asub Pikakari rand, mis on avalik supelrand. See rand avati 2007. aastal.[3]
Paljassaare asumi tänavad
[muuda | muuda lähteteksti]Paljassaares asuvad Kopli tänav, Laevastiku tänav, Liivamadala tänav, Paagi tänav, Paljassaare tee ja Paljassaare põik.
Kuni 1984. aastani olid seal Taagi tee ja Toodri tee.
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Õhuvaade Paljassaare asumile mere poolt -
Tallinna reovee puhastusjaam -
Paljassaare reoveepuhastusjaam 1987. aastal -
-
-
-
Paljassaare rannaala
.jpg)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nerman, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Paljassaare |
.svg)
Asumid (allasumid): Aegna · Astangu · Haabersti · Hiiu · Iru · Juhkentali · Järve · Kadaka · Kadriorg · Kakumäe · Kalamaja · Karjamaa (Hundipea) · Kassisaba · Katleri · Keldrimäe · Kelmiküla · Kitseküla · Kivimäe · Kloostrimetsa · Kompassi · Kopli · Kose (Kose-Kallaste · Lükati · Varsaallika) · Kuristiku · Kurepõllu · Laiaküla · Lepiku · Laagna · Laagri · Liiva · Lilleküla (Lille · Mooni · Linnu · Marja) · Loopealse · Luite · Maakri · Maarjamäe · Merimetsa · Merivälja · Mustakivi · Mustamäe · Mustjõe · Mõigu · Mäeküla · Mähe (Kaasiku · Mähe aedlinn) · Männiku · Nõmme · Pae · Paevälja (Paekalda) · Paljassaare · Pelgulinn · Pelguranna · Pirita · Pääsküla (Vana-Pääsküla) · Priisle · Pikaliiva (Vikimõisa) · Raua · Raudalu (Raku) · Rahumäe · Rocca al Mare · Sadama · Seli · Siili · Sibulaküla · Sõjamäe (Sõstramäe) · Sikupilli · Sitsi · Sääse · Südalinn · Tatari · Tondi · Tiskre · Tõnismäe · Torupilli · Tondiraba · Uuslinn · Uus Maailm · Vismeistri · Vanalinn (All-linn · Toompea) · Vana-Mustamäe · Veerenni · Veskimetsa · Väike-Õismäe (Järveotsa) · Väo · Õismäe · Ülemistejärve · Ülemiste