Sondergotik

Saksa erigootika (saksa keeles Deutsche Sondergotik või lihtsalt Sondergotik) on termin, mida on kasutatud ja kasutatakse kohati ka praegu Saksamaa hilisgooti arhitektuuri kohta, mille tellijaks ja tarvitajaks olid suurel määral linnakodanikud. Periood algab umbes 14. sajandi keskpaigas ja kestab 16. sajandini. Põhiliselt on erigootika all mõeldud Austria, Baieri, Saksimaa ja Böömimaa arhitektuuri ajavahemikus 1350–1550^[1].

Sondergotik on ajaliselt samaaegne Prantsusmaa leekestiiliga, perpendikulaarstiiliga Inglismaal, manuelismiga Portugalis ja Isabella stiiliga Hispaanias.

Väljendi võttis kasutusele saksa kunstiajaloolane Kurt Gerstenberg 1913. aastal oma teoses "Deutsche Sondergotik"^[2], milles ta pidas Saksamaa hilisgootikat, eriti selle kodakirikuid prantsuspärase kõrggootika eriliseks saksapäraseks avaldumisvormiks. Nimetust on peetud siiski ka liiga hinnanguliseks, vastuoluliseks ideoloogilise laetuse tõttu ja selle põhjendusi irratsionaalseks^[3]. Samal ajal moodustab Sondergotik oma lätetelt osa rahvusvahelisest gootikast.

Eestis on mõistet kasutanud Villem Raam^[4] ja Voldemar Vaga^[5].

Kirikute põhiplaan on tugevalt lihtsustatud:

• transept ei eendu peaaegu üldse või jääb üldse ära, samuti puuduvad kooriümbriskäik ja kabelipärg
• kimppiilarite asemel on tugedeks lihtsad ümmargused sambad või kaheksakandilised piilarid
• kirikute siseruumis jäetakse tihti ära trifoorium
• võlvlagedes kaovad selgelt eraldatavad vööndkaared, palju esineb võrk- ja kärgvõlvi
• levinuimaks hoonetüübiks saab ühekõrguste löövidega kodakirik

Vastandina lihtsustatud põhiplaanile esineb fantastilist mänglemist detailides:

• fantaasiarikkad võlviroidestikud lagedel, kurvilised, murtud, põimunud ja rippuvad roided
• naturalistlikkuseni viimistletud taimemotiivid dekooris, portreelisus, elulähedane miimika ja poosid skulptuuridel ^[5]

• Valgevene gooti arhitektuur
• Poola gooti arhitektuur
• Tšehhi gooti arhitektuur
• Tellisgootika

• Sondergotik. HiSoUR
• Sondergotik. Encyclopedia.com