Teise maailmasõja kronoloogia

Siin on teise maailmasõja kronoloogia.

• 1934 – sõlmiti Saksamaa ja Poola mittekallaletungileping.
• 1937 – 7. juulil leidis Marco Polo sillal aset vahejuhtum, millega algas Hiina-Jaapani sõda.
• 1938 – Müncheni konverents.
• 1939 – Saksamaa ja Itaalia sõlmisid Teraspakti.
• 2. juuli 1939 – Mandžuurias asuvad Jaapani väed liikusid Välis-Mongooliasse (Halhõn goli lahing).
• 19. august 1939 – NSVL ÜKbP Keskkomitee Poliitbüroo salajane istung, kus otsustati sõlmida Molotovi-Ribbentropi pakt.
• 23. august 1939 – Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) (ja salajane lisaprotokoll).

• 1. september – Saksamaa kallaletung Poolale. Algas teine maailmasõda.
• 3. september – Inglismaa, Prantsusmaa, Austraalia ja Uus-Meremaa kuulutasid Saksamaale sõja.
• 4. september – Saksa 3. ja 4. armee ühinesid ning taastasid maaühenduse Ida-Preisi ja Saksamaa vahel.
• 5. september – tugeva Saksa surve tõttu taganesid Poola väed üle Visla. Esimesed Briti õhurünnakud Saksamaa vastu, inglased kaotasid 10 Wellingtoni pommitajat. Ameerika Ühendriigid kuulutasid selles sõjas oma neutraalsust.
• 6. september – Lõuna-Aafrika kuulutas sõja Saksamaale. Prantsusmaa alustas limiteeritud pealetungi Saarbrückeni poole.
• 7. september – Krakov alistub.
• 8. september – Poola väed Westerplattel alistusid. Poola valitsus lahkus Varssavist Lublinisse.
• 9. september – Saksa 4. armee vallutas Lublini ja Radomi. Bzura jõel toimunud esimene suurem Poola vasturünnak löödi tagasi.
• 10. september – Kanada kuulutas sõja Saksamaale.
• 13. september – Radomi juures kotti jäänud Poola sõdurid, kokku 60 000 meest, alistusid.
• 17. september – NSV Liit rikkus Poolaga sõlmitud mittekallaletungilepingut ja ründas Poolat. Poola valitsus otsis asüüli Rumeeniast ja interneeritakse. Kutno ja Brześć (Brest-Litovsk) langesid sakslaste kätte.
• 18. september – allveelaev U-29 uputas Briti lennukikandja Courageous.
• 19. september – Poola sadamalinn Gdynia alistus Saksa vägedele.
• 21. september – allesjäänud Poola Lõunaarmee osad alistusid.
• 22. september – Lvovi juures alistus 217 000 Poola sõdurit Punaarmeele.
• 27. september – Varssavis asuvad Poola väed alistusid sakslastele.
• 28. september – Saksamaa – NSV Liidu piiri- ja sõprusleping (ja lisaprotokoll). Saksa väed kohtusid Punaarmeega Brest-Litovski juures. Koos korraldati paraad.
• 28. september – Eesti allkirjastas Nõukogude vastastikuse abistamise lepingu. Mõne päeva pärast sisenesid Nõukogude väed Eestisse.
• 29. september – Modlinit kaitsnud Poola väed alistusid.
• 6. oktoober – viimased Poola väliväed alistusid. Hitler kuulutas oma kõnes Reichstagis Poola kampaania võidukalt lõppenuks ja kutsus üles Suurbritanniat ja Prantsusmaad lõpetama vaenutegevus.
• Oktoober – Läti ja Leedu allkirjastasid Nõukogude vastastikuse abistamise lepingu. Nagu ka Eestisse sisenevad neisse Nõukogude väed.
• 29. november – NSV Liit katkestas Soomega diplomaatilised suhted.
• 30. november – NSV Liit alustas sõjategevust Soome vastu – algas talvesõda.
• 11. detsember – Soome väed piirasid ümber Vene 163. diviisi Suomussalmis. Rahvaste Liit nõudis, et Nõukogude Liit lõpetaks sõja Soome vastu.
• 14. detsember – Nõukogude Liit visati Rahvaste Liidust välja.
• 17. detsember – Saksa lahingulaeva kapten Langsdorf uputas Rio de la Plata suudmes oma lahingulaeva Graf Spee, arvates ekslikult, et tal tuleb võidelda suure hulga briti sõjalaevadega.

• 12. märts – lõppes Soome talvesõda.
• 28. märts – Briti Sõjakabinet võttis vastu otsuse mineerida neutraalse Norra veed ja rajada sõjaväebaase Norra rannikule.
• 9. aprill – Saksamaa okupeeris Taani.
• Aprill–juuni – Saksamaa okupeeris Norra.
• 10. mai – Saksamaa alustas rünnakut Prantsusmaa vastu läbi Belgia, Hollandi ja Luksemburgi.
• 11. mai – sakslased okupeerisid Luksemburgi. Belgia piirikindlus Eben-Emael langes Saksa 1. langevarjurite rügemendi rünnaküksuse kätte.
• 13. mai – kaks Saksa tankikorpust jõudsid läbi Ardennese metsade Meuse jõueni Dinanti ja Sedani vahel ning moodustasid seal sillapea.
• 14. mai – 60 Luftwaffe lennukit pommitasid Rotterdami. Briti ja Prantsuse lennukid proovisid hävitada sildu üle Meuse jõe, kuid ebaõnnestusid selles. Liitlased kaotasid õhutõrje tulega ligikaudu 50 lennukit.
• 15. mai – Holland kapituleerus. Pariisis puhkes paanika pärast teadet sakslaste läbimurde kohta Sedani kandis, tuhanded tsiviilisikud lahkusid linnast, ummistades sellega teed.
• 26. mai – algas liitlasvägede evakueerumine Dunkirkist.
• 28. mai – Belgia kapituleerus.
• 3. juuni – Dunkirki evakuatsioon lõppes.
• 10. juuni – Itaalia kuulutas sõja liitlastele.
• 14. juuni – Saksamaa oli Pariisi ümber piiranud.
• 21. juuni – Saksamaa-Prantsusmaa läbirääkimised – Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa.
• Juuni–august – Eesti, Läti ja Leedu annekteeriti sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeeriti Nõukogude Liitu.
• 3.–19. august – Itaalia okupeeris Briti Somaalia.
• 13. september – Itaalia tungis Egiptusesse.
• 27. september – Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmisid Kolmikpakti.
• 7. oktoober – Saksa väed sisenesid Rumeeniasse.
• 28. oktoober – Itaalia kuulutas sõja Kreekale.
• 20. november – Ungari liitus Kolmikpaktiga.
• 23. november – Rumeenia liitus Kolmikpaktiga.
• 9. detsember – algas brittide rünnak itaallaste vastu Põhja-Aafrikas.
• 18. detsember – Hitler kinnitas Barbarossa plaani.

• 22. jaanuar – Tobruk langes Briti ja Austraalia vägede kätte.
• 11. veebruar – Briti väed sisenesid Itaalia Somaaliasse Ida-Aafrikas.
• 14. veebruar – esimesed väeüksused Saksa Aafrika korpusest jõudsid Põhja-Aafrikasse.
• 7. märts – Briti väed jõudsid Kreekasse.
• 27. märts – riigipöördega Jugoslaavias kukutati saksameelne valitsus.
• 6. aprill – sakslased ründasid Kreekat ja Jugoslaaviat.
• 14. aprill – Saksa Aafrika korpus alustas rünnakuid Tobrukile.
• 17. aprill – Jugoslaavia alistus sakslastele.
• 27. aprill – Kreeka alistus sakslastele.
• 10. mai – Adolf Hitleri asetäitja Rudolf Hess lendas Inglismaale.
• 8. juuni – liitlased ründasid Süüriat ja Liibanoni.
• 14. juuni – Ameerika Ühendriigid külmutasid Itaalia ja Saksamaa arved oma pankades.
• 21. juuni – NSV Liit moodustas läänepoolsete sõjaväeringkondade asemele kolm rinnet.
• 22. juuni – Saksamaa ründas NSV Liitu, mõne ajaloolase väitel ennetusabinõuna NSV Liidu kavandatud rünnaku vastu. Itaalia ja Rumeenia kuulutasid sõja Nõukogude Liidule.
• 24. juuni – sakslased sisenesid Vilniusse.
• 26. juuni – Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas jätkusõda).
• 28. juuni – Saksa väed vallutasid Minski.
• 1. juuli – Riia langes sakslaste kätte.
• 8. juuli – Punaarmee läänerinne piirati sisse, vangi langes üle 290 000 mehe.
• 10. juuli – Saksa väed ületasid Dnepri jõe Ukrainas.
• 12. juuli – Suurbritannia ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu.
• 14. juuli – Britid okupeerisid Süüria.
• 26. juuli – Roosevelt külmutas jaapanlaste arved Ühendriikides.
• 27. juuli – Jaapani väed okupeerisid Prantsuse Indohiina.
• 1. august – Ameerika Ühendriigid kuulutasid välja naftaembargo agressorriikide vastu.
• 11. august – Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla Atlandi hartale.
• 13. august – algas Odessa piiramine.
• 28. august – Tallinn langes Saksa vägede kätte.
• 8. september – algas Leningradi blokaad.
• 19. september – sakslased vallutasid Kiievi, umbes 665 000 Punaarmee sõdurit alistus.
• 2. oktoober – algas operatsioon Taifuun.
• 7. oktoober – Nõukogude lääne- ja reservrinne piirati Vjazmast läänes ümber.
• 13. oktoober – venelased lõpetasid vastupanu Vjazma kotis, umbes 673 000 meest langes vangi.
• 16. oktoober – sakslased vallutasid Odessa.
• 24. oktoober – sakslased vallutasid Harkivi.
• 30. oktoober – algas Sevastopoli piiramine.
• 20. november – sakslased vallutasid Rostovi.
• 27. november – Nõukogude armee vabastas Rostovi.
• 5. detsember – Algas Punaarmee vastupealetung Moskva all.
• 6. detsember – Roosevelt allkirjastas plaani "Manhattan".
• 7. detsember – Jaapani rünnakud USA mereväebaasile Pearl Harboris, Filipiinidel ja Malaisias.
• 14. detsember – jaapanlased tungisid Birmasse.
• 22. detsember – Lingayeni lahe sissetungiga alustasid jaapanlased Filipiinide vallutamist.
• 25. detsember – algas Nõukogude vägede Kershi-Feodossija maabumisoperatsioon.
• 26. detsember – Hongkong alistus Jaapani vägedele.
• 31. detsember – alates invasioonist kuni selle päevani oli Nõukogude Liit värvanud 821 diviisi jagu ja kaotanud kokku 229 diviisi jagu mehi. Punaarmee võimsus ulatus 4,2 miljoni meheni, kelle abil moodustati 43 armeed.

• 2. jaanuar – keskrindel saavutasid Nõukogude väed läbimurde Rževi juures.
• 4. jaanuar – Punaarmee vallutas Kaluga.
• 5. jaanuar – Saksa väed Krimmis lõid tagasi venelaste dessandi Jevpatorija juures.
• 7. jaanuar – lõppes Moskva lahing. Vene väed liikusid edasi 100–240 kilomeetrit.
• 8. jaanuar – Nõukogude väed alustasid suurpealetungi kogu rinde ulatuses.
• 10. jaanuar – kindral Ernst Udet, Luftwaffe lennukitootmise ja arendamise juht, sooritas enesetapu.
• 14. jaanuar – Washingtonis peeti Arcadia konverents. Roosevelt ja Churchill nõustusid suunama enamiku sõjaressursse Euroopa sõjateatrisse.
• 17. jaanuar – Briti 8. armee vallutas Ollumi Kürenaikas.
• 18. jaanuar – Punaarmeel õnnestus mitu Saksa diviisi ümber piirata Demjanskis, Ilmeni järve lähedal. Krimmis vallutasid väegrupi B väed tagasi Feodossija. Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kirjutasid alla uuele sõjalisele leppele.
• 23. jaanuar – Jaapani väed ründasid Rabauli.
• 31. jaanuar – Malaisias asuvad liitlaste väed taganesid Singapuri saarele.
• 1. veebruar – Punaarmee alustas pealetungi Vjazma suunal.
• 3. veebruar – Saksa Heeresgruppe Mitte väed sooritasid vasturünnaku Vjazma suunal. Vasturünnaku tulemusena lõigati ära ja piirati ümber mitu Nõukogude diviisi.
• 4. veebruar – Saksa Aafrika korpus vallutas Derna Liibüas.
• 7. veebruar – Saksa Aafrika korpuse pealetung peatati Tobruki ees.
• 12. veebruar – Saksa lahingulaevad Scharnhorst ja Gneisenau ning ristleja Prinz Eugen läbisid La Manche'i väina. Briti mere- ja õhujõud ei suutnud operatsiooni takistada.
• 15. veebruar – Singapur alistus jaapanlastele.
• 16. veebruar – Saksa allveelaevad pommitasid oma pardakahuritega õlimahuteid ja naftatööstust Hollandi saartel Lõuna-Kariibi meres.
• 19. veebruar – jaapanlased pommitasid Darwinit.
• 19.–20. veebruar – Jaapani väed maabusid Timoril.
• 20. veebruar – kaks Saksa korpust piirati Demjanskis sisse.
• 27. veebruar – merelahing Jaava merel.
• 28. veebruar – jaapanlased maabusid Jaaval.
• 8. märts – Jaapani väed sisenesid Yangoni. Jaapanlased maabusid Uus-Guineas.
• 19. märts – Nõukogude 2. löögiarmee ja 59. armee piirati Volhovi rindel sisse.
• 9. aprill – USA ja Filipiini väeüksused alistusid Bataanil.
• 20. aprill – lõppes Nõukogude Liidu jaanuaris alanud suurrünnak, sakslased löödi kuni 320 kilomeetrit tagasi.
• 5.–8. mai – Korallimere lahing.
• 6. mai – Ameerika väed alistusid Corregidori saarel.
• 12. mai – Punaarmee edelarinde väed alustasid rünnakut Harkivi suunas.
• 23. mai – sakslased piirasid edelarinde väed ümber.
• 29. mai – Harkivi lahing lõppes, Punaarmee kaotas 230 000 meest.
• 4.–6. juuni – Midway lahing.
• 7. juuni – jaapanlased maabusid Aleuutidel.
• 28. juuni – väegrupp Süd alustas pealetungi.
• 29. juuni – sissepiiratud Punaarmee 2. löögiarmee ja 59. armee lõpetasid vastupanu.
• 1.–27. juuli – esimene El Alameini lahing, Põhja-Aafrikas Briti ja Saksa Aafrika korpus.
• Juuli–november – Stalingradi lahingu esimene periood.
• 25. juuli – algas lahing Kaukasuse pärast.
• 28. juuli – Stalin andis välja käsu nr 227 – "Mitte sammugi tagasi".
• 7. august – ameeriklased maabusid Saalomoni saartel.
• 8.–9. august – Savo saare merelahing.
• 10. august – Saksa väegrupp A jõudis Maikopi naftaväljadeni.
• 23. august – Saksa 6. armee jõudis Volga jõeni Stalingradist põhjas.
• 23. oktoober – 5. november – teine El Alameini lahing, Põhja-Aafrikas Briti ja Saksa Aafrika korpus.
• November–veebruar 1943 – Stalingradi lahingu teine periood.
• 6.–12. november – Transkaukasuse rinde väed lõid tagasi viimased sakslaste katsed jõuda Kaspia mere naftaväljadeni.
• 11. november – viimane sakslaste rünnak Stalingradis luhtus.
• 12.–15. november – Guadalcanali merelahing.
• 19. november – Punaarmee edelarinde ja Doni rinde väed alustasid vasturünnakut Stalingradist põhjas.
• 20. november – Punaarmee Stalingradi rinde väed alustasid vasturünnakut Stalingradist lõunas.
• 23. november – Punaarmee üksused kohtusid Kalatšis, piirates sisse 20 Saksa ja kaks Rumeenia diviisi.
• 24. november – Kalinini rinde väed alustasid rünnakuid Rževi eendil.
• 12. detsember – algas sakslaste rünnak Stalingradi koti päästmiseks.
• 16. detsember – algas edelarinde ja Voroneži rinde vägede suurpealetung Donil.
• 30. detsember – sakslaste vasturünnak löödi tagasi. Doni lahing lõpeb, Itaalia 8. armee, Rumeenia 3. armee ja Ungari 2. armee lüüakse puruks.

• 2. jaanuar – sakslased alustasid taandumist Kaukasuselt.
• 14.–23. jaanuar – Casablanca konverents.
• 18. jaanuar – Leningradi piiramisrõngasse murti Laadoga järve ääres koridor, mis aga ei tähendanud Leningradi blokaadi lõppu.
• 23. jaanuar – Briti 8. armee vallutas Tripoli.
• 27. jaanuar – 8. ameerika õhuarmee sooritas oma esimese õhurünnaku, pommitades Wilhelmshavenit.
• 2. veebruar – viimased Saksa väeüksused Stalingradis alistusid.
• 8. veebruar – Punaarmee väed vabastasid Kurski.
• 9. veebruar – organiseeritud jaapanlaste vastupanu Guadalcanalis lõppes.
• 16. veebruar – Nõukogude väed võtsid Harkovi tagasi.
• 20. veebruar – Saksa väed murdsid läbi ameeriklaste kaitsest Kasserini kurus Põhja-Aafrikas.
• 2.–4. märts – liitlaste laevastik saavutas võidu jaapanlaste üle Bismarcki mere lahingus.
• 13. märts – Jaapani väed taganesid üle Jangtse jõe.
• 15. märts – sakslased vallutasid Harkovi.
• 16. märts – algas viimane liitlaste rünnak Tuneesias.
• 18. märts – ameeriklased vallutasid El Guettari.
• 20.–27. märts – Montgomery väed murdsid läbi Marethi liinist.
• 11.–31. mai – liitlased vallutasid Attu tagasi, Jaapani väed löödi Aleuutidelt välja.
• 13. mai – Keskriikide väed Tuneesias kapituleerusid.
• 5. juuli – Väegrupp Mitte alustas operatsiooni Tsitadell.
• 10. juuli – liitlased maabusid Sitsiilias.
• 12. juuli – Prohhorovka tankilahing.
• 13. juuli – sakslased katkestasid operatsiooni Tsitadell. Punaarmee Brjanski, kesk- ja läänerinde väed alustasid operatsiooni Kutuzov.
• 17. juuli – Punaarmee lõuna- ja edelarinde väed läksid üldpealetungile.
• 25. juuli – Mussolini arreteeriti ja Itaalia fašistlik valitsus langes. Marssal Pietro Badoglio alustas liitlastega läbirääkimisi.
• 2. august – Punaarmee lõunarinde pealetung katkestati, suured kaotused, väike edu.
• 3. august – Punaarmee Edela-, Stepi- ja Voroneži rinde väed alustasid rünnakuid Kurski eendilt lõunas.
• 7. august – Punaarmee Lääne- ja Kalinini rinde väed alustasid rünnakuid Smolenski sektoris.
• 12.–17. august – sakslased evakueerusid Sitsiiliast.
• 13. august – Kalinini rinde rünnakud katkestati.
• 18. august – operatsioon Kutuzov lõppes, selle käigus liikus Nõukogude armee edasi kuni 150 kilomeetrit.
• 23. august – sakslased jätsid maha Harkovi. Kalini rinde väed jätkasid rünnakutega. Voroneži ja Stepirinde väed jäid seisma pärast seda, kui olid 150 kilomeetrit edasi liikunud.
• 25. august – liitlased lõpetasid Uus-Georgia saare okupeerimise Saalomoni saarestikus.
• 3. september – Briti väed maabusid Lõuna-Itaalias. Itaalia sõlmis salaja liitlastega relvarahu.
• 4.–16. september – liitlasväed vallutasid Lae-Salamaua saare Uus-Guinea saarestikus.
• 8. september – Itaalia andis ametlikult alla.
• 9. september – Punaarmee Kaukasuse rinde väed alustasid Novorossiski-Tamani pealetungioperatsoooni.
• 9. september – USA 5. armee maabus Salerno randadel, Briti väed Tarantos.
• 12. september – sakslased vabastasid Mussolini.
• 22. september – Voroneži rinde väed moodustasid esimese sillapea Dnepri jõel. Edela- ja lõunarinde väed peatusid pärast seda, kui olid üle 300 kilomeetri edasi liikunud.
• 1. oktoober – liitlased sisenesid Napolisse ja vallutasid Foggia lennuväljad.
• 2. oktoober – austraallased vallutasid Finschhafeni Uus-Guineas.
• 9. oktoober – Novorossiski-Tamani pealetungioperatsioon lõppes – viimased sakslaste üksused löödi Kaukasusest välja.
• 13. oktoober – Itaalia kuulutas sõja Saksamaale.
• 19.–30. oktoober – Nõukogude, Briti ja Ameerika välisministrid kohtusid Moskvas.
• 31. oktoober – Punaarmee Kaukasuse rinde väed maabusid Kertšis.
• 6. november – Nõukogude väed vallutasid Kiievi.
• Detsember – Teherani konverents.
• 24. detsember – Punaarmee 2. Valgevene ja kõik neli Ukraina rinnet alustasid suurpealetungi.

• 14. jaanuar – algas Punaarmee suurrünnak Leningradi blokaadi lõpetamiseks.
• 27. jaanuar – lõppes Leningradi blokaad.
• 28. jaanuar – umbes 70 000 sakslast piirati Korsun-Ševtšenkovski piirkonnas ümber.
• 2. veebruar – Leningradi rinde väed jõudsid Eesti piirini.
• 17. veebruar – sakslased murdsid Korsuni piiramisrõngast välja.
• 29. veebruar – Soome president Risto Ryti teatas salajasel Soome parlamendi istungil, et on alustanud salajasi rahuläbirääkimisi Nõukogude Liiduga.
• 19. märts – Saksa armee okupeeris Ungari.
• 21. märts – Soome lükkas Nõukogude Liidu rahuettepaneku tagasi.
• 2. aprill – Punaarmee ületas Rumeenia piiri.
• 24. aprill – Jaapani väed lahkusid Uus-Guineast.
• 12. mai – Saksa väed Krimmi poolsaarel alistusid.
• 5. juuni – liitlasväed sisenesid Rooma.
• 6. juuni – Normandias avati teine rinne Saksamaa vastu.
• 10. juuni – Leningradi ja Karjala rinde väed alustasid suurrünnakut Soome vastu.
• 13. juuni – toimus esimene V-1 raketirünnak Inglismaa vastu.
• 17. juuni – Island kuulutas ennast iseseisvaks.
• 20. juuni – Soome väed jätsid Viiburi maha.
• 22. juuni – algas suur Punaarmee pealetungioperatsioon Bagration.
• 3. juuli – Punaarmee vallutas Minski, umbes 100 000 sakslast piirati sisse.
• 8. juuli – Punaarmee 1. Valgevene rinde väed jõudsid Varssavi lähedal Vislani.
• 9. juuli – liitlased vallutasid Caeni.
• 13. juuli – Punaarmee vallutas Vilniuse.
• 20. juuli – atentaat Hitlerile ebaõnnestus.
• 1. august – algas Varssavi ülestõus.
• 7. august – 4. Ukraina rinde väed sisenesid Slovakkiasse.
• 23. august – 2. ja 3. Ukraina rinne piirasid enamiku Väegrupist Süd Chişinău lähistel sisse.
• 24. august – Rumeenia kuulutas Saksamaale sõja.
• 25. august – Pariisi vabastamine.
• 29. august – algas Slovakkia ülestõus. Lõppes operatsioon Bagration.
• 31. august – Punaarmee väeüksused sisenesid Bukaresti.
• 5. september – vaherahu Soome ja NSV Liidu vahel. 2. ja 3. Ukraina rinde väed jõudsid Jugoslaavia ja Bulgaaria piirideni.
• 8. september – 3. Ukraina rinde väed sisenesid Bulgaariasse, kus puhkes saksavastane ülestõus.
• 9. september – Bulgaaria kuulutas sõja Saksamaale.
• 14. september – viis Punaarmee rinnet alustasid pealetungi Baltimaades.
• 15. september – Nõukogude väed sisenesid Sofiasse. Soome kuulutas sõja Saksamaale.
• 17. september – algas lääneriikide operatsioon Market Garden, mis pidi õhudessantidega vallutama tähtsad sillapead Hollandis.
• 28. september – Punaarmee 3. Ukraina rinde, Jugoslaavia ja Bulgaaria väed alustasid Belgradi pealetungioperatsiooni. 2. ja 4. Ukraina rinde väed alustasid Budapesti pealetungioperatsiooni.
• 7. oktoober – Karjala rinde väed sisenesid Norrasse.
• 10. oktoober – 1. Balti rinde väed jõudsid mereni ja lõikasid väegrupi Nord ülejäänud Saksa vägedest ära.
• 11. oktoober – Ungari sõlmis Nõukogude Liiduga vaherahu.
• 16. oktoober – saksameelne riigipööre Ungaris, armeel kästi Saksa poolel edasi sõdida.
• 22. oktoober – Karjala rinde väed sisenesid Kirkenesi.
• 29. oktoober – Karjala rinde väed peatusid ja andsid rindejoone üle Norra vabadusvõitlejatele.
• 2. november – Nõukogude väed jõudsid Budapestini.
• 24. november – Balti pealetungioperatsioon lõppes. Väegrupp Nord isoleeriti Kuramaale.
• 16. detsember – Saksamaa alustas Ardennide operatsiooni, kavatsusega tungida Antwerpeni linna (Wacht am Rhein).
• 26. detsember – Nõukogude väed piirasid Budapesti sisse.

• 12. jaanuar – 1. Valgevene ja 1. Ukraina rinde väed alustasid Visla-Oderi suuroperatsiooni.
• 17. jaanuar – 1. Valgevene rinde väed vallutasid Varssavi.
• 28. jaanuar – 1. Balti rinde väed vallutasid Memeli.
• 4.–11. veebruar – Krimmi konverents.
• 13. veebruar – Budapest langes Nõukogude vägede kätte.
• 15. veebruar – 40 000 sakslast piirati Breslaus ümber.
• 23. veebruar – Türgi kuulutas sõja Saksamaale ja Jaapanile.
• 30. märts – 3. Ukraina rinde väed jõudsid Austriasse.
• 5. aprill – Nõukogude Liit teatas Jaapanile, et 1941. aasta Neutraliteedi pakti ei uuendata.
• 6. aprill – 3. Valgevene rinde väed alustasid tormijooksu Königsbergile, linn langes 9. aprillil.
• 13. aprill – Viin langes Nõukogude vägede kätte.
• 16. aprill – 1., 2. Valgevene ja 1. Ukraina rinde väed alustasid rünnakut Berliinile.
• 24. aprill – 1. Valgevene ja 1. Ukraina rinde väed kohtusid Berliini eeslinnas, piirates linna ümber.
• 30. aprill – Hitler sooritas enesetapu.
• 2. mai – Berliini garnison alistus.
• 3. mai – Nõukogude ja liitlaste väed kohtusid Elbel.
• 8. mai – Saksamaa kapituleerus.
• 9. mai – Saksa väed Kuramaal kapituleerusid.
• 11. mai – Saksa väed alistusid Prahas.
• 23. mai – Flensburgis arreteeriti Saksa valitsus.
• 17. juuli – 2. august – Potsdami konverents.
• 6. august – USA heitis tuumapommi Hiroshimale.
• 8. august – Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile.
• 9. august – USA heitis tuumapommi Nagasakile.
• 2. september – sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega.

• 20. november 1945 – 1. oktoober 1946 – Nürnbergi protsess Saksamaa sõjakurjategijate üle.
• 1946–1947 – Pariisi konverents.

• Teine maailmasõda
• Teise maailmasõja ohvrid
• Lapi sõda
• Poola II maailmasõjas
• Teise maailmasõja survel tehtud leiutised
• Norra vallutamine 1940. aastal
• Teises maailmasõjas osalenud Saksa väeüksuste loend