4. oktoober
<< Oktoober >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 |
2024 |
4. oktoober on Gregoriuse kalendri 277. (liigaastal 278.) päev. Juliuse kalendri järgi 21. september (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1896 – esimest korda Eestis näidati Tallinna börsihoone väikeses saalis kino ehk elavaid pilte.[1]
- 1926 – Tallinnas toimus Nehatu väikemajapidajate ja linna rentnike meeleavaldus.[2]
- 1939 – Nõukogude Liidust naasis Eestisse kaks aastat varem Peipsil vahistatud kalur Vassili Ohvitserov.
- 1944 – Berliinis hakkas ilmuma uuesti ajaleht Eesti Sõna.
- 1952 – New Yorgi Eesti Majas kirjutati alla New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste Ühingu ja Saksamaal asuva Eesti Võitlejate Ühingu sõprus- ja liiduleping.
- 1980 – Tallinnas Balti jaamas toimus rongiõnnetus, milles hukkus 9 ja vigastada sai 46 inimest.[3]
- 1988 – Tallinnas Raekoja platsil toimus olümpiavõitjate Erika Salumäe ja Tiit Soku pidulik vastuvõtt.[4]
- 1991 – Lenini puiestee Tallinnas nimetati ümber Rävala puiesteeks.[5]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1190 – Richard I vallutas Sitsiilia.
- 1511 – moodustati Püha Liiga.
- 1582 – Itaalias, Hispaanias, Portugalis ja Poola-Leedus hakkas kehtima Gregoriuse kalender. 4. oktoobrile järgnes 15. oktoober.
- 1636 – Wittstocki lahing, Rootsi võit Saksi ja Saksa-Rooma riigi vägede üle.
- 1824 – Mehhiko kuulutati vabariigiks.
- 1830 – Belgia iseseisvus Madalmaade Ühendkuningriigist.
- 1853 – Krimmi sõda: Türgi kuulutas Venemaale sõja.
- 1865 – Prantsusmaa nõustus Preisi ülemvõimuga saksa riikide seas.
- 1883 – Idaekspress tegi esimese sõidu.
- 1910 – Portugali Vabariigi deklareerimine. Kuningas Manuel II põgenes Suurbritanniasse.
- 1957 – startis esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1.[6]
- 1958 – loodi Prantsuse Viies Vabariik.
- 1966 – Basuutomaa iseseisvus Suurbritannia võimu alt. Riigi uueks nimeks sai Lesotho.
- 1993 – Venemaa 1993. aasta põhiseaduslik kriis: Moskvas tulistasid tankid Valget maja.
- 2004 – SpaceShipOne võitis Ansari X-preemia tehes kahe nädala jooksul teise eraalgatusliku kosmoselennu üle 100 kilomeetri kõrgusele.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 4. oktoobril
- 1289 – Louis X, Prantsusmaa kuningas 1314–1316 ja Navarra kuningas 1305–1316
- 1550 – Karl IX, Rootsi kuningas
- 1626 – Richard Cromwell, Suurbritannia riigitegelane
- 1814 – Jean-François Millet, prantsuse maalikunstnik
- 1822 – Rutherford B. Hayes, USA 19. president
- 1881 – Walther von Brauchitsch, Saksa sõjaväelane
- 1892 – Engelbert Dollfuß, Austria poliitik ja riigitegelane
- 1895 – Buster Keaton, USA koomik
- 1895 – Richard Sorge, Nõukogude luuraja
- 1900 – August Mälk, eesti kirjanik
- 1903 – Ernst Kaltenbrunner, Saksa sõjaväelane ja politseijuht
- 1916 – Vitali Ginzburg, vene füüsik, Nobeli auhind 2003
- 1916 – George Sidney, USA filmirežissöör
- 1918 – Kenichi Fukui, jaapani keemik, Nobeli auhind 1981
- 1937 – Jackie Collins, inglise kirjanik
- 1938 – Kurt Wüthrich, šveitsi keemik, Nobeli auhind 2002
- 1941 – Anne Rice (Howard Allen O'Brien), USA kirjanik
- 1942 – Ave Alavainu, eesti kirjanik
- 1945 – Karl Utsar, eesti tõstja
- 1946 – Susan Sarandon, USA näitleja
- 1946 – Liia Hänni, Eesti astrofüüsik ja poliitik
- 1948 – Tiit Kändler, eesti füüsik
- 1950 – Peep Nemvalts, eesti keeleteadlane
- 1953 – Tchéky Karyo, türgi päritolu Prantsuse näitleja
- 1959 – Chris Lowe, briti muusik (Pet Shop Boys)
- 1962 – Jon Secada, kuuba laulja ja laulukirjutaja
- 1964 – Aavo Kokk, eesti ajakirjanik
- 1970 – Raul Kivilo, eesti vibulaskja
- 1976 – Alicia Silverstone, USA näitleja
- 1976 – Mauro Camoranesi, Argentina-Itaalia jalgpallur
- 1979 – Rachael Leigh Cook, USA näitleja
- 1980 – Tomáš Rosický, tšehhi jalgpallur
- 1984 – Jelena Katina, vene laulja (t.A.T.u.)
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 4. oktoobril
- 1669 – Rembrandt, hollandi maalikunstnik
- 1872 – Vladimir Dal, vene leksikograaf ja arst
- 1903 – Otto Weininger, Austria filosoof ja psühholoog
- 1942 – Alfred Mõttus, Eesti tervishoiutegelane ja poliitik
- 1947 – Max Planck, saksa füüsik, Nobeli auhind 1918
- 1963 – Alar Kotli, eesti arhitekt
- 1970 – Janis Joplin, USA laulja
- 1982 – Glenn Gould, Kanada pianist
- 1983 – Ida Urbel, eesti ballettmeister ja lavastaja
- 2000 – Michael Smith, Kanada biokeemik, Nobeli auhind 1993
- 2007 – Leili Andre, eesti luuletaja ja lastekirjanik
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +18,0 °C (1889)
- Tallinna miinimumtemperatuur –1,8 °C (1998)
- Tartu maksimumtemperatuur +20,2 °C (1966)
- Tartu miinimumtemperatuur –4,7 °C (1939)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158
- ↑ Rahvaleht, 5. oktoober 1926, nr. 117, lk. 1.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2016. Vaadatud 15. juunil 2016.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2015. Vaadatud 30. septembril 2015.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 292
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2019. Vaadatud 23. juulil 2016.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)