Eduard Rüga

Eduard Rüga (16. august 1903 Sangaste vald – 28. oktoober 1997 Elmwood Park, New Jersey, USA) oli eesti graafik ja maalikunstnik.

Eduar Rüga sündis Sangaste vallas Tiidu karjamõisas. Ta õppis Tagulas ja Urvastes ning lõpetas Võru gümnaasiumi. 1928. aastal sai temast Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Jaan Vahtra ettevalmistusklassis. Majanduslikel põhjustel katkesid õpingud mõne aasta pärast. Noor kunstnik jätkas iseseisvalt tööd ning osales 1931. ja 1934. aastal Võru noorte kunstnike näitusel. 1934. aastal naasis ta Pallasesse, seekord Nikolai Triigi maaliateljeesse. Ühtlasi õppis ta graafikat Arkadio Laigo juures. Kunstniku käekiri erines nii märgatavalt eelkäijate omast, et graafikaateljee juhataja Laigo keeldus alla kirjutamast tema lõputunnistusele, väites, et Rüga pole lõpetamiseks küps. Konflikt lahenes ja Rüga lõpetas kooli ühes Pallase arvukamas lennus koos Lepo Mikko, Elmar Kitse, Erich Pehapi jt (kokku üheksa kunstnikku). Lõpetamisel anti Rügale kultuurkapitali aastane kodumaine stipendium.^[1]

Kunstnik elas Pärnumaal Toris Viira koolimajas, kus tema abikaasa oli õpetaja. 1944. aastal põgenes perekond Saksamaale ja emigreerus sealt 1949. aastal USA-sse. Eduard Rüga oli aktiivne ka kultuurielu organiseerimisel paguluses. Ta oli Eesti Kujutavkunstnike Keskuse laekur ja esimees. Tema eestvedamisel korraldati näitusi New Yorgi Eesti Majas ning mitmes muuseumis ja galeriis.

Eduard Rüga oli Üliõpilasseltsi Liivika liige.

Eduard Rüga oli Tartu Kunstiühingu (Kunstiühingu "Pallas") auliige. Tema annetus pani aluse ühingu kunstikogule.

Kunstnik suri USA New Jersey osariigis Elmwood Parkis, tema tuhastatud põrm sängitati 8. augustil 2000 Tartu Raadi Vana-Jaani kalmistule.

Rüga oli alles Pallase õpilane, kui tema teosed valiti 1939. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse korraldatud eesti kunsti rändnäitusele Itaalias, Ungaris, Poolas ja Belgias. Antwerpeni Kuninglik Muuseum ja Rooma Moodsa Kunsti Rahvusgalerii omandasid tõmmised kunstniku teostest "Altja neem" (1938) ja "Vana Irboska" (1938). Tema esimene isikunäitus Eestis leidis aset 1988. aastal Võrumaa muuseumis.

Eduard Rüga põhialaks kujunes puugravüür ja -lõige, mis olid tollal populaarseimad graafikatehnikad. Kodumaa-aastate loomingu tippteoseks saabki lugeda mappi "Lõuna-Eesti inimene ja loodus" (1942–1943), mille kavand pälvis Haridusdirektooriumi preemia. Eduard Rüga viljeles tollal Eestis haruldast mitmevärvilist kõrgtrükigraafikat. Lemmikaineseks olid Võrumaa maastikud ja inimesed.

Ameerikas sattus kunstnik täiesti uude keskkonda nii ühiskondlikus kui ka kunstilises mõttes. Ameerika perioodi alguses harrastas Rüga monotüüpiat. 1951. aastal jätkas katsetusi linoollõikes. Korduvaiks motiivideks olid kalad ja linnud. 1960. aastail jätkas Rüga maalimist, kusjuures valdavaks sai abstraktne kujutusviis. Ta oli kunstnik, kes aastate vältel ei kinnistunud kord leitud laadi juurde, vaid otsis vaheldusrikkust. Tema loomingupärandi hulka kuuluvad maalide ja graafika kõrval illustratsioonid ja eksliibrised.

• "Eduard Rüga värvidesse kätketud elurõõm", Õhtuleht, 1994