Lembit Saarts
| Lembit Saarts | |
|---|---|
| Sündinud | 28. september 1924 Rebase, Tartumaa |
| Surnud | 16. märts 2016 |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Riiklik Kunstiinstituut |
| Tegevusala | maalikunst |
Lembit Saarts (28. september 1924 Rebase – 16. märts 2016 Tartu) oli eesti maalikunstnik. Aastast 1959 Eesti NSV Kunstnike Liidu liige.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Lembit Saarts sündis Vana-Kuuste vallas Rebasel talupidaja peres. Kooliteed alustas ta 1930. aastatel kodukandis Sipe algkoolis ja jätkas seda hiljem Tartu üldhariduslikus täienduskoolis ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Sellele järgnesid aastatel 1942–1943 õpingud Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel, 1943–1944 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja 1944–1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis.[2][3][1]
1949. aastal ta vahistati süüdistatuna osalemises nõukogudevastases liikumises ning aastani 1956 viibis ta Kasahstanis vangilaagris. Sealt naasis ta Tartusse.[1][4][5]
Lembit Saarts töötas Tartus joonistusõpetajana ja katseremonditehase kunstnikuna.[1]
Kuulus 1960. aasta kunstirühmitisse.
Aastal 1960 valmis kunstnikul maja Tartus Veeriku linnaosas Õie tänaval. Samas asus ka tema ateljee.[3]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Saartsi loomingut kujundas Pallase maalikooli vaimsus. Tema peamised õpetajad olid Johannes Võerahansu ja Elmar Kits. Oma loomingus otsis ta eeskuju vanemast kunstist, eriti vaimustus ta prantsuse kunstnike Claude Monet', Auguste Renoir' ja Pierre Bonnardi loomingust.[3]
Lembit Saarts valdas meisterlikult kõiki žanre. Ta viljeles kõige enam figuraalkompositsioone, maastikke, akte, portreid, natüürmorte ja lilli ning tegi seda väga erinevates tehnikates: õlimaal, akvarell, kollaaž ning joonistused sule ja pliiatsiga.[3]
Tartu kunstinäitustel osales Saarts alates aastast 1957 ja üle-eestilistel kunstinäitustel alates aastast 1959. Tema kümnete isikunäituste seas olid kõige tähtsamad 1974. ja 1983. aastal Tartu Kunstimuuseumis toimunud näitused. Tema tööd olid väljas presidendi kureeritud näitustel 2000. aastal Tallinnas ja Berliinis ning 2001. aastal Pariisis.[3]
Aates 11. jaanuarist kuni 28. veebruaeini 2006 oli Võru Linnagaleriis avatud Lembit Saartsi ja Eeva Andi ühisnäitus "Kahed pildid kahest sajandist".[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2003 Ado Vabbe nimeline stipendium[1]
- 2004 Konrad Mäe preemia
- Kunstiühingu Pallas auliige
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2006 valmis režissöör Rein Raamatul kunstnikust rääkiv dokumentaalfilm "Lembit Saarts". 18 minuti pikkuses filmis saavad sõna nii kunstnik ise kui ka tema sõbrad ja kunstiajaloolased.[4]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Lembit Saartsi abikaasa oli maalikunstnik Eeva Ant (24. november 1940 – 6. november 2020).[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Lembit Saartsi ja Eeva Anti maalinäitus "Kahed pildid kahest sajandist". Võru Linnagalerii. Vaadatud 03.10.2014.
- ↑ Kuuste Kool - Ajalugu. Vaadatud 03.10.2014.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Rändurid Postiteel > Kunstnik Lembit Saarts - Postitee. Vaadatud 03.10.2014.
- ↑ 4,0 4,1 Lembit Saarts (2006) - Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3.10.2014.
- ↑ Etüüde Tartu kunstnikkonnast, 1950. aastad. Koostanud Peeter Väljas.
- ↑ Kunstnik ehitas endale maja. Raimu Hanson. Tartu Postimees, 26.01.2010.