Lindanisa

See artikkel räägib "Kalevipoja" kohast. Põrandaaluse ringi kohta vaata artiklit Lindanisa (ring).

Lindanisa on linn rahvuseeposes "Kalevipoeg". Kõrgkeskaegne nimi Lindanise viitab taanlaste poolt Läänemere ristisõdade käigus 1219 aastal anastatud ja omastatud muinaseestlaste linnusele Härjänpääl, praegusel Toompeal.

Lindanisa nime saamist on mainitud eepose seitsmeteistkümnendas loos ( Sõjaratsu sõit, Assamalla lahing, Juhtumised põrgukatla juures, Murueide tütarde tants).

Eesti radadel õitses seitse suve rahu ja õnn. Olevipoeg, kes oli linnatark, ehitas Kalevi kalmukünkale kindlate kantsidega linna. Linn oli rohkele rahvale ka varjupaigaks. Kalevipoeg otsustas anda linnale nime oma ema auks

Hüüdis: "Linn peab L i n d a n i s a k s

Memme mälestuseks jääma,

Sest eks koht ei toida lapsi

Rohkesti kui emarinda." ^[1]

Linna on mainitud kuueteistkümnendas loos, kus Kalevipoeg, kes oli otsinud oma laeva Lennukiga teed maailma otsa, purjetab peale rohkeid seiklusi tagasi Lindanisa lahe suunas. Samuti üheksateistkümnendas loos, kus peale edukat põrgus käiku ja Sarviku varakambri tühjendamist, asuti Lindanisas lustima, hõiskama ning mõdu jooma.