Johan Lagos
Johan Lagos (ka Johann ja Lagus;[1] 13. november 1801 Tarvastu kihelkond – 8. september 1870 Nõo kihelkond[2][3]) oli Eesti maamõõtja ning rahvaluulekoguja ja ümbertöötaja. Lagose saadetud materjalide põhjal koostas Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" X ja XVI peatüki ("Kikerpära lood" ja "Reis maailma otsa"). Samuti oli tal suur osa pseudomütoloogilise jumaluse Taara loomise juures.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Lagos sündis 13. novembril 1801 Tarvastu kihelkonnas Võrtsjärve ääres. Ta oli elukutselt maamõõtja ja tegeles rahvaluule kogumisega, vahendades kogutud materjale F. R. Kreutzwaldile. Lagose elulugu uurinud semiootik Valdur Mikita sõnul läks Lagos oma elu lõpuaastatel hulluks, hakates end pidama Kalevipojaks ja kasutades oma nime järel tiitlit "Toktor Kosmatika".[4] Tema ülejäänud elukäigu kohta on vähe teada.
Lagos rahvaluulekoguja ja ümbertöötajana
[muuda | muuda lähteteksti]Lagose tähtsaim roll rahvaluulekogujana oli Kreutzwaldile "Kalevipoja" X ja XVI peatükkide materjalide vahendamine.[5][6] Lagoselt Kreutzwaldile saadetud materjalid ei olnud lihtsalt kohalikult rahvalt kuuldu ülestähendused, vaid eelnevalt tema poolt toimetatud ja kunstipärasemaks ümber töötatud (liites omavahel erinevaid lugudes esinevaid motiive) kirjanduslikku väärtust taotlevad tekstid.[5][7] Samuti olid tema Kreutzwaldile saadetud materjalid rahvuslikult ümber mõtestatud – Lagos oli "täis ägedat rahvuslikku vaimu" ja üritas oma lugudes kujutada Kalevipoega Muinas-Eesti sangarkuningana.[7][8] Kreutzwald kasutas Lagose saadetud Kalevipoja-ainelisi materjale ka Õpetatud Eesti Seltsi koosolekutel peetud ettekannetes.[5] Valdur Mikita arvates oli Lagos tõenäoliselt "Kalevipoja" XVI peatükis esinenud sõna "lennuk" (Kalevipoja laeva nimi) väljamõtleja.[9]
Johan Lagosel oli tähtis roll ka pseudomütoloogilise muinaseesti jumaluse Taara loomise juures. Etnoloog Ants Viirese arvates sai Lagos inspiratsiooni Friedrich Robert Faehlmanni mõttearendustest, kus muinaseesti usundi keskne tegelane oli Taara. Lagos saatis 1849. aastal Õpetatud Eesti Seltsile "nõiavormelid", kus räägitakse enne "munga usku" olnud "lepingu usust ehk Taara teenistusest" ja mis tema väitel oli kirja pandud Viljandimaalt Võrtsjärve lähistelt. Saadud infot hakkas laiemalt tutvustama Kreutzwald.[1]
Lagos saatis Kreutzwaldile muudki folkloorse sisuga materjali. Näiteks oli ta oluliseks kaastööliseks ka "Eesti rahva ennemuistsete juttude" koostamisel. Tema saadetud materjalidel põhinevad lood "Pikse pill" (algsel kujul "Piksetrumm", ilmus esmalt saksakeelsena 1855. aastal ajakirjas Das Inland), "Paristaja poeg" ja "Härjapõlvlaste riid".[5] Eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane August Annist on pidanud "Paristaja poega" Kreutzwaldi muinasjuttude paremikku kuuluvaks. Lagose materjalidel põhinevad lood on leidnud heakskiitu ka väljaspool Eestit. Saksa keeleteadlane ja muinasjuttude koguja Jacob Grimm kiitis "Piksetrummi" kui suurepärast näidet võrdlevast mütoloogiast. Lisaks sellele avaldati Lagose materjalidel põhinev ning Kreutzwaldi poolt Anton Schiefnerile saadetud muistend "Koit ja Hämarik" 1855. aastal Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia toimetises.[5]
Lagose panust Kalevipoja loomisel on kõrgelt hinnanud näiteks folkloristid Oskar Loorits, August Annist, Felix Oinas[8] ja ka Kreutzwald ise, kes ühes oma kirjas nimetab Lagost "kalliskiviks" ja "suureks varanduseks". Samuti mainib Kreutzwald Lagost oma 1854. aastal soome folkloristile, "Kalevala" koostanud Elias Lönnrotile saadetud kirjas, kasutades Lagose saadetud materjale argumendina Kalevipoja ehtsuse rõhutamisel.[5] Valdur Mikita arvates kuulus Lagos Kreutzwaldi loomingu mõjutajate kõige lähemasse ringi ning arvatavasti tuleneb just temalt ka Kreutzwaldi loomingu põhimeetod, milleks on rahvajuttude ümberkirjutamine kunstipärasemasse vormi.[5]
Lagos maamõõtjana
[muuda | muuda lähteteksti]Maamõõtjana koostas ta Järvamaal Peetri kihelkonnas asuva Põhjaka mõisa plaani.[10]
Märkused
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Ants Viires (1990). Taara avita!. Looming 10, lk 1413–1414
- ↑ "Surmameetrika: eesti pihtkond; EAA.1259.1.314; 1834-1886". Rahvusarhiiv. Vaadatud 9. jaanuar 2018.
- ↑ "Personaalraamat. Meeri, Luke; EAA.1259.1.320; 1838-1910, 1917". Rahvusarhiiv. Vaadatud 9. jaanuar 2018.
- ↑ "Inspireeriv kalevipoeg: Valdur Mikita at TEDxTallinn". YouTube. TED. 1. veebruar 2016. 09:24. Vaadatud 3. detsember 2017.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Valdur Mikita. "Johan Lagose "Kalevipoeg"" (PDF). Kohalik kirjandus: lõunaeesti vaateid. Lk 17–18. Vaadatud 8. jaanuar 2018.
- ↑ "Johan Lagos". Mulgi Kultuuri Instituut. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. detsember 2017. Vaadatud 3. detsember 2017.
- ↑ 7,0 7,1 "Maailmalõpupurjekas Lennuk eesti kunstis". GO Reisiajakiri. 17. oktoober 2014. Vaadatud 9. jaanuar 2018.
- ↑ 8,0 8,1 Felix Oinas. "Kalevipoeg kütkeis". Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond. Vaadatud 3. detsember 2017.
- ↑ "Inspireeriv kalevipoeg: Valdur Mikita at TEDxTallinn". YouTube. TED. 1. veebruar 2016. 08:50. Vaadatud 3. detsember 2017.
- ↑ "Inspireeriv kalevipoeg: Valdur Mikita at TEDxTallinn". YouTube. TED. 1. veebruar 2016. 09:02. Vaadatud 3. detsember 2017.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Maailmalõpupurjekas Lennuk eesti kunstis". (17. oktoober 2014). GO Reisiajakiri
- "Inspireeriv kalevipoeg: Valdur Mikita at TEDxTallinn". (1. veebruar 2016). YouTube