Rakvere vald

See artikkel räägib praegusest vallast; varasemate valdade kohta vaata artiklitest Rakvere vald (1991), Rakvere vald (1939) ja Rakvere vald (Rakvere kihelkond).

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2023) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Rakvere vald
Rakvere valla lipp Rakvere valla vapp
Pindala: 295 km² (2017)[1]
Elanikke: 5859 (1.01.2023)[2]
Rahvastikutihedus: 19,9 in/km²
EHAKi kood: 0661[3]
Keskus: Sõmeru

Rakvere vald on haldusüksus Lääne-Virumaal. See moodustati 2017. aastal senise Rakvere valla ja Sõmeru valla ühinemisel. Rakvere vald kaardub liblikakujuliselt ümber Rakvere linna.

Rakvere vald on elanike arvult Eesti üks väiksemaid omavalitsusüksusi, olles suuruselt 53. omavalitsusüksus (Eestis on kokku 79 omavalitsusüksust).^[4]

Rakvere valla elanikest palgatöötajate keskmine brutopalk kuus oli 2022. aastal 1405 eurot. Selle näitajaga ollakse omavalitsuste lõikes keskmike seas ehk 36. kohal. Ka Lääne-Virumaa omavalitsuste lõikes ollakse keskmise palgatasemega.^[5]

Rakvere vallavanem on Maido Nõlvak.^[6] Rakvere Vallavalitsus on 6-liikmeline:^[7] Maido Nõlvak (vallavanem), Janek Seidelberg, Reimo Moor, Nele Rogenbaum, Külli Õisma ja Siiri Kohver^[8].

Rakvere Vallavolikogu on 19-liikmeline ning koosneb kahe erakonna ja ühe valimisliidu liikmetest. Vallavolikokku kuuluvad:^[9]

Valimisliit Üheskoos:

• Peep Vassiljev – volikogu esimees
• Allar Neeme
• Tarvo Plotnik
• Riho Iskül
• Eve Kangur
• Margit Lichtfeldt
• Harry Metsaru
• Raido Tammik
• Ando Holm
• Kerli Kängsepp
• Sirje Rebane
• Toivo Reinsoo
• Külli Hallik-Vilu

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond:

• Ivar Dreifeldt
• Marko Vahesalu
• Helle Lemberg
• Jaanus Anton

Isamaa Erakond:

• Peeter Kalda - volikogu aseesimees
• Liis Lille

Rakvere vallas on 5 alalist komisjoni: revisjonikomisjon, maaelu- ja kogukonnakomisjon, haridus- ja noorsootöökomisjon, majandus- ja ettevõtluskomisjon, eelarv- ja arengukomisjon, sotsiaal-, tervishoiu-, elanikkonnakaitse komisjon, kultuuri- ja spordikomisjon.^[10]

2020. aastal olid Rakvere valla eelarve tulud 9,7 miljonit eurot. Selle näitaja alusel on Rakvere vald Eesti omavalitsusüksuste seas suuruselt 53. kohal. Rakvere vald on üks seitsmest omavalitsusüksusest, millel ei ole netovõlakoormust.^[5]

Vallas on neli alevikku (Lepna, Näpi, Sõmeru, Uhtna) ja 47 küla: Aluvere, Andja, Aresi, Arkna, Eesküla, Järni, Jäätma, Kaarli, Karitsa, Karivärava, Karunga, Katela, Katku, Kloodi, Kohala, Kohala-Eesküla, Koovälja, Kullaaru, Kõrgemäe, Lasila, Levala, Muru, Mädapea, Nurme, Paatna, Papiaru, Päide, Rahkla, Raudlepa, Raudvere, Roodevälja, Rägavere, Sooaluse, Sämi, Sämi-Tagaküla, Taaravainu, Tobia, Toomla, Tõrma, Tõrremäe, Ubja, Ussimäe, Vaeküla, Varudi-Altküla, Varudi-Vanaküla, Veltsi ja Võhma.

Vapikilp on sinine. Vapi põhitunnuseks on sinisel pinnal vertikaalselt paiknev kuldne viljapea kahe kuldse ringi (kuldraha) vahel. Vapikilbi sinine värv viitab Virumaa vapivärvile. Kuldne viljapea sümboliseerib viljakat maad ning paikkonna põhitegevusala – põllumajandust. Kuldrahad osutavad maapõuerikkustele (fosforiit, paas), samuti ümbruskonna aardeleidudele.

Lipu kirjeldus: valge ja sinisega kaldjaotatud väljal (I) kaks valget rihma ja (II) roheline tammelehepaar. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 2:3, normaalsuurus 100 × 150 cm.

Viiru kirjeldus: kujundus on tuletatud lipu järgi. Soovituslik pikkus on 1/3 kuni 1/2 masti pikkusest, normaalsuurus 35 × 300 cm (6–9 m mastile).

Lauavimpel on tuletatud valla vapi ja lipu järgi. Enamlevinud mõõt on 18 × 12 cm.^[11]

Talilinnuloenduse raames Rakvere valla territooriumil märgatud linnud on: rasvatihane, koduvarblane, talvike, salutihane, hallvares, suur-kirjurähn, leevike, harakas, hakk, rohevint, põhjatihane, puukoristaja ja hiireviu.^[12] Valla territooriumil asub ka merikotka pesa.^[13]

Valla territooriumil on märgatud järgnevaid ulukeid: metskits, valgejänes, rebane, põder, ilves, punahirv ja metssiga.^[14]

Kunda ja Selja jõgedel on saarma pesitsuskohti.^[15] Samuti elab neil jõgedel kobras.

Kaitstavatest seeneliikidest on valla territooriumil Eesti leht-kobartoriku kasvukoht.^[16]

2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas vallas rahvuste lõikes 5260 eestlast, 281 venelast, 68 ukrainlast, 48 soomlast ja 87 muude rahvuste esindajat. See tähendab, et valla elanikest on 92% eestlased, 5% venelased, 1,2% ukrainlased, 0,8% soomlased ja 1,5% muude rahvuste esindajad.^[17]

Võrreldes teiste Eesti omavalitsusüksustega on Rakvere vallas pensionäride osakaal suhteliselt madal. Rakvere valla elanikest moodustavad pensionärid 22,7%. Selle näitaja poolest ollakse Eestis omavalitsusüksuste seas 59. kohal.^[18]

Rakvere vallas on ka puudega isikute osakaal Eesti omavalitsusüksuste üks madalamaid. Vaid 7,4 protsendil Rakvere valla elanikest on diagnoositud puue (Eestis on keskmiselt diagnoositud puue 9,3% elanikest). Kõige enam on diagnoositud liikumispuuet (42% juhtudest).^[19]

Rakvere vallas tegutses kuni 2024. aasta sügiseni neli põhikooli (Sõmeru Põhikool, Uhtna Põhikool, Lasila Põhikool, Näpi Kool), üks lastead-algkool (Veltsi Lasteaed-Algkool) ning üks lasteaed (Sõmeru lasteaed Pääsusilm, rühmadega Sõmerul ja Uhtnas).^[20] Lasteaiarühm tegutses ka Lasila Põhikooli juures. Alates 1. septembrist 2024 muudeti vallavolikogu otsusel valla haridusvõrgu struktuuri ja osa haridusasutusi ühendati. Lasila Põhikool lõpetas eraldi koolina tegevuse, Lasila mõisas avati 6-klassiline Sõmeru Põhikooli Lasila õppekoht. Sõmeru Lasteaed Pääsusilm nimetati ümber Rakvere Valla Lasteaiaks Pääsusilm ning kõik lasteaiarühmad Sõmerul, Uhtnas, Lasilas ja Veltsis koondati ühise juhtimise alla. Veltsi Lasteaed-Algkooli kooliosa suleti.^[21]

Rakvere vallas omandas 2023. aasta seisuga statsionaarses õppes haridust 448 last ja noort.^[22]

Iga viies (22%) Rakvere valda registreeritud tegutsev ettevõtete tegutseb ehituse valdkonnas. Põllu- ja metsamajanduse valdkonnas ning töötlevas tööstuses, kummaski tegutseb 15% ettevõtetest. Muudes valdkondades tegutseb igaühes alla 14% ettevõtetest. Valda registreeritud ettevõtete tegevusvaldkondade lõikes on valla suurim tööandja töötlev tööstus, millele järgneb hulgi- ja jaekaubandus.

Tegutsev on ettevõte, kellel on töötajad või käive. Tööandjate töötajate arv on piirkonda registreeritud tööandjate töötajate arv kokku.

Rakvere valda registreeritud juriidilistest isikutest suurimad tööandjad on toodud järgnevas tabelis.^[24]

Rakvere vallas tegutsevad MTÜ Sõmeru Racing, MTÜ Aluvere Ring, MTÜ Punnvõrr, MTÜ Rallirada, Suusaklubi Telemark, MTÜ LK Dressage, MTÜ MiMeNo, MTÜ Tõrremäe Võrkpalliklubi, SOPS Mittetulundusühing, Sõmeru Korvpall, Sõmeru tüdrukute käsipalliring.

Vallas asuvad iga kooli juures spordiväljakud või staadionid, võimlad, jõusaalid. Sõmerult leiab ka jõulinnaku ja kettagolfi raja. Uhtnast heiteväljaku ja palliplatsi. Lisaks veel mitmed suusa- ja liikumisrajad, spordiplatsid, kergliiklusteed ja tervisepargid.^[25]

Sõmeru keskusehoones toimuvad treeningud nii noortele kui ka eakatele nagu bodyfit, zumba ja eakate võimlemine.^[26]

Rakvere vallas on kolm raamatukogu: Sõmeru raamatukogu, Lepna raamatukogu ja Uhtna raamatukogu.

Rakvere valla vapiürituseks on Maaelufestival, mis on välja kasvanud varasemast Lambafestivalist. 2013 sai teoks esimene Sõmeru lambafestival, mis köitis suure hulga osalejate ja külaliste tähelepanu. Ürituse käigus toimus näiteks lammaste paraad läbi Sõmeru aleviku ning demonstreeriti Uus-Meremaa kutseliste pügamismeistrite tööd, lisaks toimusid lambatoodete laat, näitused, õnneloos, võistlused, kultuuriprogramm, erinevad töötoad ja pakuti lambalihatoite.^[27] Kolmel aastal korraldati Sõmerul Lambafestivali, misjärel nimetati üritus ümber Maaelufestivaliks.

Suursündmusele on eelnenud mitmed lisaüritused – jõululaat, teabepäevad aiapidajatele, kohaliku toidu tootjatele, ettevõtjatele, maamuuseumide päev jm.

Traditsioonilisteks üritusteks vallas on kaunite kodude tunnustamine ja piirkondade kalendri välja andmine. Tunnustatakse ka parimaid õpilasi, õpetajaid, kultuuritöötajaid ning vallaelu edendajaid. Lisaks toimub vallas Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine koos valla aumärkide üleandmisega. Aasta läbi korraldatakse näitusi, kontserte ja tantsuõhtuid.

Kaks korda aastas, emadepäeva ja isadepäeva paiku, peetakse beebide lusikapidu, kus värsked vallakodanikud saavad kingiks oma esimese hõbelusika.

2019. aastal sai alguse Kirju Liblika ürituste sari: kolmepäevane jalgrattamatk mööda valla piiri ja seiklusorienteerumine sügisel, peetakse ka suvepäevi. Sarja nimi tuleneb Rakvere valla kujust.

2019. aasta juunis peeti Uhtna Kuuse Ehtimise talgupäev, mil laulupeoks valmistudes värviti üle Rakvere linnalt kingiks saadud jõulukuusk.^[28]

Traditsiooniks soovitakse kujundada maal elamise päev, mis leiab aset septembris. See on üle-eestiline algatus, mille eesmärk on tõsta teadlikkust maal elamise eelistest ning tutvustada maapiirkondades pakutavaid avalikke teenuseid. Rakvere vald kuulus 2019. aastal korraldustoimkonda.^[29]

Rakvere vallas korraldavad üritusi ka külaseltsid.

Rakvere valla minevikupärandisse kuuluvad mitmed mõisad, mis moodustavad kuldse mõisaringi ümber Rakvere linna. 2012. aastal on koondatud raamatuks inimeste hoolega hoitud vanad fotod ning lood 124 objekti kohta, mis väärivad mäletamist ning edasiandmist tulevastele põlvedele. Raamat sisaldab kolme Sõmeru valla piirkonna (Uhtna-Sämi-Kohala-Varudi, Ubja-Aresi-Toomla-Andja ning Sõmeru-Kaarli-Vaeküla-Rägavere) pärandobjektide fotosid ja lugusid.^[30][31]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rakvere vald

• Rakvere valla koduleht

Lääne-Viru maakonna omavalitsused

Linnad: Rakvere
Vallad: Haljala  · Kadrina  · Rakvere  · Tapa  · Vinni  · Viru-Nigula  · Väike-Maarja