19. juuli
<< Juuli >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
2024 |
19. juuli on Gregoriuse kalendri 200. (liigaastal 201.) päev. Juliuse kalendri järgi 6. juuli (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1857 – Aleksander II tegi visiidi Haapsallu.[küsitav]
- 1870 – algas järgmise päevani kestnud Helmes ja Tarvastus peetud ärkamisaja tegelaste nõupidamine, Jakob Hurt pidas kõne "Meie koolitatud ja haritud meestest".
- 1935 – riigivanem Konstantin Päts nimetas Karl Saarmanni Riigikohtu liikmeks.
- 1940 – Johan Laidoner küüditati Vene NFSVsse.[1]
- 1952 – New Yorgis toimus Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esinduskogu esimene kokkutulek.[2]
- 1955 – Tallinna Televisioonistuudiost anti eetrisse esimene televisioonisaade.
- 1969 – kolm kaluripaati Tallinna Taksopargi töötajate ja taidlejatega alustasid sõitu Prangli saarele. Üks paatidest läks Aegna ja Prangli vahel ümber ja 12 inimest uppus. Neist 9 jäidki märga hauda.[3]
- 1988 – Tallinnas asutati Interliikumine.[4]
- 2006 – Koguvas taasavati Juhan Smuuli monument.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 64 – Roomas puhkes suur tulekahju, mis vältas mitu päeva ning milles hävis täielikult kolm linnaosa. Keiser Nero süüdistas tulekahju puhkemises kristlasi ning lasi mitmed neist hukata.
- 1695 – Inglismaal ilmus nädalakirjas A collection for improvement of husbandry and trade esimene teadaolev tutvumiskuulutus.
- 1701 – Põhjasõda: Riias seisid Daugava jõel vastastikku Rootsi ja Saksimaa väed. Rootslastel õnnestus luua sillapea ning Saksi väed tõmbusid tagasi.
- 1848 – New Yorgis Seneca Fallsis toimus esimene naisõiguslaste konverents.
- 1870 – Prantsusmaa sõja kuulutamisega Preisimaale algas Prantsuse-Preisi sõda.
- 1900 – Avati Pariisi metroo esimene liin, millel oli kaheksa peatust.
- 1903 – lõppes esimene Tour de France, esimese velotuuri võitis tuli Maurice Garin.
- 1933 – Preisimaal lubati taas ametiruumides üles seada Hohenzollernite pilte ja kujusid.
- 1943 – Teine maailmasõda: 690 USA õhujõudude lennukit pommitas Roomat. Hukkus 1800 inimest.[5]
- 1950 – Saksamaa Liitvabariik ja Saarimaa said Euroopa Nõukogu liikmeteks.
- 1952 – algasid XV kaasaegsed suveolümpiamängud Helsingis Soomes.[6]
- 1954 – ilmus Elvis Presley esimene singel "That's All Right".
- 1979 – Nicaragua revolutsioon: sandinistid kukutasid diktaator Anastasio Somoza Debayle valitsuse.
- 1980 – Moskvas algasid XXII olümpiamängud, mida boikoteeris üle 40 riigi, protestides Nõukogude Liidu armee sissetungi vastu Afganistani.
- 1996 – avati XXVI suveolümpiamängud Atlantas USA-s.
- 2003 – Viini ülikooli kliinikumis toimus esimene edukas inimese keele siirdamine.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 19. juulil
- 1834 – Edgar Degas, prantsuse maalikunstnik
- 1893 – Vladimir Majakovski, vene luuletaja
- 1898 – Herbert Marcuse, saksa juudi päritolu filosoof
- 1927 – Mall Tomberg, eesti tekstiilikunstnik
- 1934 – Henn Saarmann, eesti spordiajakirjanik
- 1935 – Vassili Livanov, vene näitleja
- 1938 – Vahtang Kikabidze, gruusia laulja
- 1940 – Ott Raun, eesti kirjanik ja ajakirjanik
- 1945 – Tiit Helmja, eesti sõudja
- 1947 – Brian May, briti kitarrist
- 1948 – Krista Urvet, eesti nukunäitleja
- 1962 – Taso Mähar, eesti sisearhitekt ja mööblikunstnik
- 1967 – Diana Klas, eesti näitleja
- 1971 – Andres Puustusmaa, eesti näitleja ja režissöör
- 1971 – Rene Busch, eesti tennisist ja treener
- 1973 – Andrus Renter, eesti korvpallur
- 1981 – Alina Karmazina, Eesti näitleja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 19. juulil
- 1855 – Konstantin Batjuškov, vene luuletaja
- 1977 – Karl Ristikivi, eesti kirjanik
- 1984 – Faina Ranevskaja, vene näitleja
- 1985 – Janusz Zajdel, poola kirjanik
- 1996 – Kulno Süvalep, eesti lavastaja, näitleja ja näitekirjanik
- 2002 – Aleksandr Ginzburg, Vene kirjanik
- 2015 – Galina Prozumenštšikova, Nõukogude Liidu ujuja
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Nimepäev
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 20. mai 2016.
{{cite web}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Voldemar Kuslap. Lihtsate kivide mõju. Elukiri, 2016, nr. 3, lk. 93
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2012. Vaadatud 16. juuni 2016.
{{cite web}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2015. Vaadatud 19. juuli 2015.
{{cite web}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://corporate.olympics.com.au/games/helsinki-1952