9. veebruar

9. veebruar on Gregoriuse kalendri 40. päev. Juliuse kalendri järgi 27. jaanuar (1901–2100).

• 1134 – Novgorodi vürsti Vsevolod Mstislavitši väed vallutasid Tartu linnuse.
• 1897 – algas ülevenemaaline üldrahvaloendus.^[1]
• 1918 – algasid valimised Eesti Asutavasse Kogusse.
• 1919 – leevendamaks Eestis olevat toiduainetekriisi, saabus Tallinna esimene toidusaadetis Suurbritanniast, sisaldades 550 tonni nisu.
• 1929 – Nõukogude Liit, Eesti, Läti, Poola ja Rumeenia kirjutasid Nõukogude Liidu algatusel Moskvas alla sõjategevusest loobumise leppele.
• 1934 – Tallinna-Haapsalu rahukogu keelas ajalehes Võitlus avaldada ja levitada üleskutseid, korraldusi ning teateid osaühisuse Vaba Maa trükitoodete boikoteerimise kohta.^[2]
• 1994 – Tartus said alguse 13. veebruarini kestvad Miina Härma nimelised muusikapäevad tähistamaks helilooja 130. sünniaastapäeva.
• 2000 – Riigikogu võttis vastu telekommunikatsiooniseaduse.
• 2005 – Riigikogu toetas Tallinna Pedagoogikaülikooli nimetamist Tallinna Ülikooliks.

• 1513 – Pedro de Mascarenhas avastas Maskareenid.
• 1540 – Inglismaal Chesteris peeti esimene teadaolev hobuste võiduajamine.
• 1554 – Sir Thomas Wyatt noorema väed kaotasid, kui üritasid vallutada Londonit.
• 1560 – Vene-Liivi sõda: venelased vallutasid Liivimaa idapiiril oleva Aluliina ordulinnuse.
• 1600 – Inkvisitsioon mõistis Giordano Bruno surma tuleriidal.
• 1674 – Inglise kuningas Charles II allkirjastas Westminsteri lepingu, mille tagajärjel lõppes sõda Hollandiga.
• 1718 – Prantsuse kolonistid jõudsid Louisianasse.
• 1788 – Saksa-Rooma keiser Joseph II kuulutas Türgile sõja.
• 1801 – Teise koalitsiooni sõda: Saksa-Rooma keisririigi ja Prantsusmaa vahel sõlmiti Lunéville'i rahu, mis tähistas keisririigi lõplikku hävingut.
• 1849 – Rooma, mida juhtis Giuseppe Mazzini, kuulutas end vabariigiks.
• 1891 – Etioopia keiser Menelik taunis Itaalia protektoraadi-nõuded.
• 1896 – Peterburis toimusid esimesed iluuisutamise maailmameistrivõistlused. Võistlus toimus ainult meestele, selle võitis sakslane Gilbert Fuchs.
• 1907 – Londonis avaldasid 3000 Briti sufražetti eesotsas Lady Frances Balfouri ja Lady Millicent Garrett Fawcetiga meelt naiste valimisõiguse kehtestamise poolt.
• 1909 – Saksamaa tunnustas Prantsusmaa erihuve Marokos.
• 1918 – Esimene maailmasõda: Brest-Litovkis sõlmiti separaatrahuleping Keskriikide ja Ukraina Rahvavabariigi vahel.
• 1920 – Pariisi eeslinnas sõlmiti paljude riikide vahel Svalbardi leping. Leping sätestas Norra täieliku ja piiramatu suveräänsuse Teravmägede ja Karusaare üle. Samas on kõigi lepingule alla kirjutanud riikide kodanikel lubatud sinna elama asuda ning tegelda majandustegevusega, jahipidamise ja kalapüügiga. Ühtlasi määrati Svalbard demilitariseeritud alaks.
• 1932 – Soomes tühistati alkoholikeeluseadus.
• 1934 – moodustati Balkani Antant.
• 1926 – Norra insener Erik Rotheim leiutas aerosoolipudeli.
• 1929 – Nõukogude Liit, Eesti, Läti, Rumeenia ja Poola kirjutasid alla sõjategevusest loobumise leppele.
• 1934 – Rumeenia, Kreeka, Türgi ja Jugoslaavia vahel sõlmiti Balkani pakt.
• 1938 – Eesti saadik August Rei esitas oma volitused Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehele Mihhail Kalininile.
• 1941 – Teine maailmasõda: Saksa väed tungisid Erwin Rommeli juhtimisel Itaaliast Põhja-Aafrikasse.
• 1943 – Teine maailmasõda: Guadalcanali lahing lõppes USA vägede täieliku võiduga jaapanlaste üle.
• 1960 – Hollywoodi kuulsuste alleel pandi maha esimene proovitäht, mis pühendati Joanne Woodwardile.
• 1961 – intsident Vahemere kohal: Prantsusmaa hävituslennuk tulistas Aafrikasse sõitvat lennukit, milles viibis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Leonid Brežnev.^[3]
• 1964 – ÜRO peasekretär U Thant kutsus Etioopiat ja Somaaliat üles lõpetamaks sõjategevust, kus oli hukkunud juba sadu inimesi.
• 1969 – toimus Boeing 747 esmalend.
• 1971 – Los Angelese piirkonda tabanud maavärinas hukkus üle 64 inimese.
• 1989 – Jamaica valimistel puhkesid rahutused, kus tapeti üks ja vigastada sai kuus inimest.
• 1990 – Keenia välisminister Robert Ouko leiti pussitatuna oma farmist.
• 1991 – Leedus toimus iseseisvusreferendum, kus 90 protsenti valijatest pooldas riigi iseseisvumist.
• 1994 – Palestiina Vabastusorganisatsiooni liider Yasser Arafat ja Iisraeli välisminister Shimon Peres saavutasid kokkuleppe Iisraeli-PVO rahuprotsessi pidurdanud julgeolekuküsimustes.
• 1995 – Colombiat tabanud 6,5-magnituudises maavärinas hukkus üle 38 inimese.
• 1996 – Londoni ärikeskuses plahvatas IRA pomm, hukkus kaks ja vigastada sai 37 inimest.
• 1997 – Boliiviat tabasid paduvihmad, mis hävitasid tuhandete põllumeeste majad ja viljasaagi, samuti uppusid kariloomad ning jõgede tulvaveed ujutasid üle tähtsamad maanteed.
• 1998 – USA teatas, et saadab Iraagi relvainspektsiooni kriisi tõttu Kuveiti 2500–3000 merejalaväelast.
• 1999 – Etioopia lennuk pommitas Eritrea küla, kus oli palju kodutuid inimesi, rünnaku käigus hukkus vähemalt viis tsiviilisikut ja vallandus riikidevaheline piiritüli.

 Pikemalt artiklis sündinud 9. veebruaril

• 1773 – William Henry Harrison, Ameerika Ühendriikide president 1841
• 1822 – Karl Julius Friedrich von Baer, Karl Ernst von Baeri vanim poeg
• 1834 – Kamehameha IV, Hawaii kuningas
• 1846 – Wilhelm Maybach, saksa autokonstruktor
• 1864 – Miina Härma, eesti helilooja ja koorijuht
• 1928 – Rinus Michels hollandi jalgpallitreener
• 1940 – John Maxwell Coetzee, lõuna-aafrika kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 2003
• 1942 – Ada Lundver, eesti näitleja
• 1943 – Joe Pesci, ameerika näitleja
• 1945 – Mia Farrow, ameerika näitleja
• 1955 – Jimmy Pursey, inglise laulja ja produtsent
• 1958 – Marica Lillemets, eesti ajakirjanik
• 1962 – Hillar Aleksander Vimberg, eesti muusik ja helilooja
• 1964 – Allan Noormets, eesti näitleja
• 1967 – Teet Korsten, eesti ajakirjanik
• 1971 – Marek Kalmus, eesti atleetvõimleja
• 1980 – Zhang Ziyi, hiina näitleja ja tantsija
• 1980 – Angelos Charisteas, kreeka jalgpallur
• 1986 – Käty Aasmäe, eesti kunstipedagoog

 Pikemalt artiklis Surnud 9. veebruaril

• 1881 – Fjodor Dostojevski, vene kirjanik
• 1957 – Miklós Horthy de Nagybánya, Ungari mereväelane, poliitik ja regent (1920–1944)
• 1977 – Sergei Iljušin, vene lennukikonstruktor
• 1979 – Dénes Gábor, ungari füüsik, Nobeli füüsikaauhind 1971
• 1981 – Bill Haley, ameerika muusik
• 1984 – Juri Andropov, nõukogude partei- ja riigijuht
• 2006 – Ibolya Csák, Ungari kõrgushüppaja
• 2007 – Viktor Grigorjev, vene keeleteadlane

• Luuvalupäev

• Tallinna maksimumtemperatuur +6,9 °C (1990)
• Tallinna miinimumtemperatuur –28,7 °C (1871)
• Tartu maksimumtemperatuur +8,2 °C (1990)
• Tartu miinimumtemperatuur –31,7 °C (1871)