6. mai

See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2018) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

6. mai on Gregoriuse kalendri 126. (liigaastal 127.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. aprill (1901–2099).

• 1819 – Eestimaal lepiti kokku talupoegade vabastamise järjekord.^[1] Esimesed taluperemehed viidi uude õiguslikku seisundisse, mis baseerus vabalepingul.^[1]
• 1883 – Vanemuise seltsis toodi lavale Pius Alexander Wolffi ja Carl Maria von Weberi laulumäng "Preciosa". See oli eesti muusikateatri algus.^[2]
• 1890 – seadus gümnaasiumide 30. juuni 1871. aasta põhimääruse ja koosseisude rakendamisest Tartu õpperingkondade gümnaasiumides.^[3] Selle alusel korraldati kõigepealt ümber Tallinna ja Tartu vastavad õppeasutused.^[3] 13. augustist alates sai Tallinna Kubermangugümnaasiumist Nikolai I Gümnaasium.^[3]
• 1923 – kindral Laidoneri nimelise invaliidide kapitali heaks korraldati invaliidide päev.
• 1935 – Kaunases algas Balti riikide välisministrite II konverents, kus ilmnesid lahknevused Leedu, Eesti ning Läti poliitikas.
• 1936 – algas 25. mail lõppev teine vabadussõjalaste protsess sõjaringkohtus. Kohtu all oli 154 inimest, kes olevat osalenud 8. detsembril mässukava koostamisel. Peategelastele mõisteti 20 aastat sunnitööd.
• 1940 – senise Riikliku Propaganda Talituse asemele asutati Informatsiooni Keskus.
• 1944 – algas 1927. ja 1928. aastal sündinud noormeeste värbamine Saksamaa lennuväe abiteenistusse.
• 1946 – NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi otsusega saadeti laiali Eesti Kaardiväe Tallinna Laskurkorpus. Kuni 1956. aastani teenis enamik Eesti kutsealustest siiski Eesti pinnal, kas 22. Kaardiväe Eesti Üksikus laskurbrigaadis või 118. Kaardiväe Eesti laskurdiviisis.
• 1976 – pandi nurgakivi Pirita Olümpiapurjespordikeskusele.
• 1994 – Venemaa välisminister Andrei Kozõrev ja Rootsi peaminister Carl Bildt arutasid põhjalikult Eesti-Vene suhteid.
• 2015 – XIII Riigikogu kiitis 62 poolthäälega lõplikult heaks põhiseaduse muudatuse, millega alandati kohalike omavalitsuste valimistel valimisiga 16 eluaastale. Seadusemuudatus rakendus esimest korda 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel.^[4]

• 1223 – Schwerini krahv Heinrich vangistas Lyø saarel Taani kuninga Valdemar II. Kuna Schwerini krahvkond oli vallutatud viis ta Valdemari Dannenbergi kindlusse.
• 1527 – Bourboni hertsog Charlesi väed hakkasid mässama: nad surmasid hertsogi ja rüüstasid Roomat, tappes umbes 4000 inimest.
• 1576 – Prantsusmaal lõppes Viies ususõda.
• 1719 – ilmus Daniel Defoe romaan "The Life and strange Surprizing Adventures of Robinson Crusoe of York, Mariner: Who lived Eight and Twenty Years, all alone in an un-inhabited Island on the coast of America, near the Mouth of the Great River of Oroonoque; Having been cast on Shore by Shipwreck, where-in all the Men perished but himself. With An Account how he was at last as strangely deliver'd by Pyrates. Written by Himself."^[viide?]
• 1757 – Preisimaa kuningas Friedrich II lõi Prahas Saksa-Rooma keisririigi vägesid.
• 1835 – New Yorgis hakkas James Gordon Bennett vanema väljaandmisel ilmuma New York Herald. See oli esimene laialdase levikuga ajaleht maailmas, mille number maksis ainult ühe USA sendi.
• 1839 – Suurbritannia parlamendi alamkojas otsustati peatada Jamaica põhiseadus sealsete orjade emantsipeerumisest tingitud mässude tõttu.
• 1848 – Preisimaal kaotati ihunuhtlus.
• 1877 – Suurbritannia saatis Venemaale noodi, hoiatades toda Suessi kanali blokeerimise või Egiptuse okupeerimise katse pärast.
• 1882 – Ameerika Ühendriigid keelustasid kümneks aastaks hiinlaste immigratsiooni.
• 1913 – Tšernogooria kuningas loovutas Shokederi Keskriikidele, kuni moodustati Albaania valitsus.
• 1919 – Afganistanis puhkes Kolmas Inglise-Afgaani sõda.
• 1932 – Vene immigrant tappis Prantsuse presidendi Paul Doumer'.
• 1937 – Saksamaa dirižaabel Hindenburg plahvatas Lakehursti (New Jersey) kohal ja põles ära. Hukkus 36 õhusõitjat.
• 1941 – Jossif Stalinist sai Vjatšeslav Molotovi järel Nõukogude peaminister.
• 1942 – USA-Filipiinide väed alistusid Corregidori saarel (Manila laht) Jaapani vägedele.
• 1945 – Briti sõdurid vahistasid Põhja-Saksamaal Hans Franki.^[5]
• 1954 – Roger Bannister purustas nelja minuti piiri miilijooksus.
• 1964 – Lõuna-Aafrika Vabariik tegi otsuse bantu seaduste paranduste kohta.
• 1976 – Põhja-Itaaliat tabas maavärin, milles hukkus vähemalt 900 inimest.
• 1978 – ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis hukka Lõuna-Aafrika Vabariigi Angola-invasiooni ja nõudis vägede väljaviimist.
• 1989 – Hiina üliõpilased saatsid valitsusele ja kommunistlikule parteile uue üleskutse alustada dialoogi demokraatia kehtestamise ja korruptsiooni lõpetamise teemal.
• 1990 – Pakistanis India piiri lähedal reisirongis lõhkes pomm, mis tappis 12 inimest, vigastatuid oli 41.
• 1991 – Jugoslaavia armee seadis end lahinguvalmis, kui Horvaadi protestijad ründasid Splitis sõdureid.
• 1993 – kosmosesüstik Columbia ja selle 7-liikmeline meeskond maandusid California kõrbes pärast 10-päevast uurimismissiooni.
• 1994 – Elizabeth II ja François Mitterrand avasid La Manche'i tunneli.
• 1995 – 54 riigi juhid osalesid Londonis Saint Pauli katedraalis Teise maailmasõja 50. aastapäeva puhusel jumalateenistusel.
• 1999 – Šotimaal valiti üle 300 aasta parlament ja Walesis valiti assamblee.
• 2001 – paavst Johannes Paulus II külastas esimese paavstina muslimi pühakoda – Umaijadi mošeed Damaskuses.

 Pikemalt artiklis Sündinud 6. mail

• 1758 – Maximilien Robespierre, prantsuse revolutsionäär
• 1758 – André Masséna, Prantsusmaa marssal
• 1856 – Sigmund Freud, austria neuroloog, psühhoanalüüsi looja
• 1856 – Robert Edwin Peary, ameerika polaaruurija
• 1861 – Rabindranath Tagore, bengali poeet, Nobeli kirjandusauhind 1913
• 1868 – Gaston Leroux, prantsuse ajakirjanik ja kirjanik
• 1880 – Ernst Ludwig Kirchner, saksa maalikunstnik
• 1895 – Rudolph Valentino, itaalia päritolu ameerika näitleja
• 1898 – Konrad Henlein, sudeedisaksa poliitik
• 1902 – Max Ophüls, saksa filmirežissöör
• 1915 – Orson Welles, ameerika filmirežissöör
• 1920 – Kamisese Mara, Fidži esimene peaminister ja hilisem president
• 1929 – Paul Lauterbur, USA keemik, 2003. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat
• 1930 – Endel Vooremaa, eesti jääpurjetaja
• 1931 – Ülo Tonts, eesti kirjandusteadlane
• 1939 – Tea Vellerind, eesti metallikunstnik
• 1943 – Aino Siimon, eesti majandusteadlane
• 1945 – Bob Seger, ameerika muusik
• 1946 – Ralf R. Parve, eesti humorist
• 1947 – Martha Nussbaum, ameerika filosoof
• 1948 – Meelis Arumeel, eesti majandustegelane
• 1953 – Anthony Charles Lynton "Tony" Blair, Suurbritannia peaminister
• 1953 – Peeter Tammoja, eesti majandustegelane
• 1954 – Ain Lutsepp, eesti näitleja
• 1959 – Illar Hallaste, eesti poliitik
• 1960 – Anne Parillaud, prantsuse näitleja
• 1960 – Aleksei Lotman, eesti bioloog
• 1961 – George Clooney, ameerika näitleja
• 1964 – Dana Hill, ameerika näitleja
• 1969 – Annely Köster, eesti kultuuritegelane
• 1970 – Piret Tanilov, eesti teleajakirjanik
• 1972 – Martin Brodeur, Kanada jäähokimängija
• 1978 – Riitta Liisa Lassila, soome murdmaasuusataja
• 1979 – Gerd Kanter, eesti kettaheitja
• 1979 – Taavi Tõnisson, eesti näitleja

 Pikemalt artiklis Surnud 6. mail

• 1859 – Alexander von Humboldt, saksa loodusuurija
• 1862 – Henry David Thoreau, USA kirjanik ja filosoof
• 1877 – Johan Ludvig Runeberg, soome rahvaluuletaja
• 1910 – Edward VII, Ühendkuningriigi kuningas ja India imperaator
• 1919 – L. Frank Baum, USA kirjanik
• 1943 – Johannes Lorup, eesti klaasitööstur
• 1949 – Maurice Maeterlinck, Belgia luuletaja
• 1952 – Maria Montessori, itaalia arst ja pedagoog
• 1987 – William Casey, Luure Keskagentuuri direktor
• 1992 – Marlene Dietrich, saksa näitleja ja laulja
• 2002 – Pim Fortuyn, Hollandi poliitik

• Tallinna soojarekord 27,7 kraadi (1938)
• Tartu soojarekord 27,3 kraadi (1906)
• Tallinna külmarekord −3,7 kraadi (1942)
• Tartu külmarekord −4,3 kraadi (1965)

• Õigeusu kirikus õiglase Iiobi ja vaga Mihhei mälestuspäev.

• Eestis – Aasa, Aase, Asse