37. Kaitsepataljon

37. Kaitsepataljon "Dorpat" 1941 37. Kaitsepataljon (W), 1941 – 1943 (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37 (saksa keeles)
Tegev	29. august 1941–oktoober 1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Wehrmachti väegrupi Nord tagalapiirkond
Liik	jalavägi
Ülesanne	tagalajulgestus
Suurus	pataljon
Osa	207. julgestusdiviis Saksa Korrapolitsei
Lahingud	Teise maailmasõja Idarinne Sõjategevus Eestis, Kärevere lahing
Ülemad
Praegune ülem	- major Martin-Friedrich Bergmann major Friedrich Kurg major Kusta Lindpere hauptmann Karl Saimre hauptmann Paul Suude ülemleitenant Feliks Tamme
Võtmeisikud

37. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt^[1] Eestis vabatahtlikest 1941. aastal moodustatud sõjaväeüksus.

Pataljoniülemad:

• major Martin-Friedrich Bergmann, augustist 1941 –
• major Friedrich Kurg, 29. september 1942 – juuli 1944^{[küsitav][2]}
• major Kusta Lindpere, 1943. aastal
• hauptman Karl Saimre, – 18. augustini 1944
• hauptman Paul Suude, 18. august 1944 – 20. august 1944
• ooberstleitnant Feliks Tamme, 20. august 1944 – detsember 1944

Pataljoni suurus oli 4 kompaniid ja 760 meest.

• 1. kompanii
• 2. kompanii
• 3. kompanii
• 4. kompanii

Vabatahtlik kaitsepataljon Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Dorpat värvati väegrupi Nord tagala ülemjuhataja Franz von Roquesi ja Rusland-Nordi kõrgema SS-i ja politseijuhi korraldusel Saksa vägede tagala julgeoleku tagamiseks.

Pataljon formeeriti vabatahtlikest 29. augustil 1941 Tartus ning allus kuni 31. detsembrini 1942. aastal Wehrmachti väegrupi Nord Tartus asuvale 207. julgestusdiviisile.

37. Kaitsepataljon (W), 1941 – 1943 (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37 (saksa keeles)
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Wehrmachti
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon
Osa	Saksa Korrapolitsei
Ülemad
Praegune ülem	-
Võtmeisikud

6. novembril 1941. aastal nimetati pataljon 37. Kaitsepataljoniks.

Pataljoni kasutati 1941/1942 Pihkva, Ostrovi ümbruses lennuväljade ja teiste sõjaliste objektide valveks. Üks erirood tegeles ka Pihkvast 10 km kaugusel läänesuunas Moglino külas, endises piirivalvekomandantuuri hoones asunud sõjavangilaagrist Stalag 372, Organisation Todti käsutusse antud sõjavangide valvamisega.

12. märtsil 1942. aastal nimetati pataljon Estnische Sicherungs Abteilung 37.

Pataljoni 1. kompanii asus Ostrovis, 2. kompanii oli Pihkva lennuväljal Luftwaffe käsutuses ja 3. kompanii Oudovas.

1942. aasta kevadel suunati pataljoni 3. kompanii 247. välikomandantuuri käsutusse, mis asus Idritsasse ning millele alluv territoorium hõlmas Sebeži, Idritsa, Pustoška ja Osveja rajoone. Kompanii osales maikuus kolonelleitnant Walter Scheichenbaueri juhtimisel Saksa 889. maakaitseväepataljoni 1. kompanii, 691. välisandarmeeriapataljoni 2. kompanii ja 39. kaitsepataljoni 2. ja 5. kompaniiga partisanidevastases operatsioonis Opotška-Sebeži raudteeliinist läänes ca 5600 km2 suurusel maa-alal.

37. pataljoni 3. kompanii asus 1942. aasta mais-juunis rühmade kaupa Žukovos, Aloljas ja Šitnikis. 1942. aasta juuli alguses purustasid 889. maakaitseväepataljoni 1. kompanii ja 37. kaitsepataljoni 3. kompanii ca 150-liikmelise partisanikoondise (Sahharovi partisanipolk) Lisno järve juures. Kohalike elanike andmetel tapeti 20–30 partisani ja haavatuid oli 75–80. Ellujäänud põgenesid väegrupi “Mitte” tagalapiirkonda. Pärast lahinguoperatsioone määrati 3. kompanii Luftwaffe käsutussse.

Hiljem viidi pataljon Valgevene kindralkomissariaati.

13. juulil 1942. aastal nimetati pataljon 37. Kaitsepataljoniks (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37)

15. märtsil 1943 liideti pataljoniga 5. kompaniina 40. Kaitsepataljoni 4. kompanii.

• 5. kompanii, ülem kapten Sergei Maripuu
  • 1. rühm, ülem Paul Maitla
• kompaniiülem, ülemleitnant Edgar Reiksaar

37. Eesti Politseipataljon, 1943 – 1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Saksa Korrapolitsei
Haru	Väegrupp Nord 2. Eesti Politseirügement
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon
Lahingud	Teise maailmasõja Idarinne Sõjategevus Eestis, Kärevere lahing

1943. aasta 9. detsembril nimetati pataljon 37. Eesti Politseipataljoniks (Estnische Polizei Bataillon 37), pataljon allutati Saksa Korrapolitsei Kõrgemale komandörile, pataljonis kehtinud Wehrmachti auastmed asendati Saksa Korrapolitsei politsei auastmetega.

28. veebruaril 1944 oli pataljoni nimekirjas 312 meest.

5. juulil 1944. aastal liideti pataljon koos 38. ja 40. Eesti Politseipataljoniga, 2. Eesti Politseirügementi 1. pataljonina.

1944. aasta suve lõpul viidi pataljon Valgevene kindralkomissariaati, 12. augustil 1944 taandus pataljon üle Väina jõe, peale seda toodi pataljon tagasi Eestisse Tartu rindele.

1944. aasta septembrist allus pataljon Saksa LIV armeekorpuse 87. jalaväediviisile.

1944. aasta lõpus likvideeriti 37. ja 38. Eesti Politseipataljoni osavõtul koos Wehrmacht 87. jalaväediviisi ja soomepoistega Punaarmee Kärevere sillapea.

Septembris taandus pataljon Saksamaale, üle Karksi-Nuia 24. – 25. septembril 1944. aastal, Riia rindele. Riiast lahkus pataljon 5. oktoobril meritsi Gotenhaveni (Poolas) ja sealt edasi Neuhammerisse Sileesiasse, Saksamaal liideti eesti üksused ja ka 37. pataljon 20. Eesti SS-diviisi 46. Relva-SS Grenaderirügementi ning oktoobris 1944 politseipataljon likvideeriti.

• Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend‎

v r Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord tagalapiirkonna Julgestusgrupid	181.  • 182.  • 183.  • 184.  • 185.  • 186.  • 179. Eesti Põhiüksus Narvas  • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord Väegrupp Nord tagalapiirkonna 16. armee ja 18. armee tagalajulgestuse Idapataljonid Ukraina Riigikomissariaadis	660. Idapataljon  • 659. Idapataljon  • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest) 660. Eesti Pataljon  • 659. Eesti Pataljon  • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast) Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse	Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest) Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna Kõrgema SS- ja politseijuhi juures asuvale korrapolitsei ülemale alluvad julgestusdiviiside kaitse- ja politseipataljonid	37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist) 29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34.  • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini) 286.  • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist) Politseirügemendid 1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst) 2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei ja SD Eestis	1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon  • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning 300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid	Eesti Piirikaitserügement Tallinn 1. • 2. • 3. • 4. • 5. • 6. • Eesti 1. Tagavararügement
Relva-SS koosseisu kuulunud väeosad	Eesti SS-leegion Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" Eesti SS-vabatahtlike brigaad • 42. SS-vabatahtlike rügement  • 43. SS-vabatahtlike rügement 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis • 45. Relva-SS Grenaderirügement • 46. Relva-SS Grenaderirügement • 47. Relva-SS Grenaderirügement
Saksa Luftwaffe	11. öölahingulennugrupp

v r Eesti Teises maailmasõjas
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid Saksamaa  Soome  Nõukogude Liit 1940 • Sidepataljoni lahing 1941, Barbarossa plaan Idarindel • Liivamäe lahing • Mudiste lahing • Tartu ülestõus • Märjamaa lahing • Virtsu dessant • Audru lahing • Loobu lahing • Kautla lahing • Kiviloo-Perila lahing • Juminda miinilahing • Porhovi lahing • Muhu dessant • Saarte vallutamine • Hiiumaa vallutamine 1942 Idarindel • Volhovi lahing • Volhovi kott • Stalingradi lahing • Velikije Luki operatsioon 1943 Idarindel • Teine Laadoga lahing • Izjumi lahing • Hadnitsa lahing 1944 Idarindel • Irdõni metsalahing • Tšerkassõ kott • Idarindel ja Eestis • Narva lahing • Meerapalu lahing • Meriküla dessant • Putki lahing • Märtsipommitamine • Märtsipommitamine Narvas • Märtsipommitamine Tallinnas • PA Narva pealetungioperatsioon • Auvere lahingud • Sinimägede lahing • Permisküla lahing • Tartu lahing • Tamsa lahing • Mehikoorma dessant • Kärevere lahing • Pupastvere lahing • Emajõe forsseerimine • Avinurme lahing • Porkuni lahing • Kose lahing • Keila lahing • Tallinna vallutamine • Tehumardi öölahing • Vintri dessant 1945 • Kuramaa lahing • Oppelni lahing Saksa riigi ja Soome poolel • Johannes Soodla • Alfons Rebane • Harald Riipalu • Ain Mere • Valter Pedak • Hando Ruus • Oskar Ruut • Johan Pitka • Paul Laamann • Georg Sooden • Karl Talpak • Juhan Peiker • Paul Maitla • Harald Nugiseks NSV Liidu poolel • Lembit Pärn • Karl Kanger • August Vassil • Karl Allikas • Artur Saueselg • Johan Lombak • August Feldman • Nikolai Trankmann • Jaan Lukas