286. Kaitsepataljon

286. Kaitsepataljon, 1943 (Schutzmannschaft Front Bataillon 286) 286. Politsei Jalaväepataljon, 1944 (Polizei-Füsilier-Bataillon 286)
Tegev	1943 – 1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Saksa Korrapolitsei kaitsepataljonid
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon
Ülemad
Võtmeisikud	major Rudolf Martinson kt kapten Ants Kübar

286. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Front Bataillon 286) ja selle järglane 286. Politsei Jalaväepataljon (Polizei-Füsilier-Bataillon 286) oli teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt moodustatud Eesti väeosa, mis tegeles Saksa vägede tagalajulgeoleku tagamisega.

Pataljoni ülem:

• major Rudolf Martinson

sideohvitser: hauptmann Heinrich Kruse

• I kompanii, kapten Jaan Saul,
• II kompanii, kapten Peeter Animägi, Ants Kübar
• III kompanii, kapten Karl Kütt
• IV kuulipildujakompanii, kapten August Rennu (Renno).

286. Kaitsepataljon moodustati 1943. aasta mais Eesti politsei välipolitsei meestest Tallinnas, pataljoni suuruseks oli umbes 700 meest, pataljoni staap asus algselt Tallinnas. Pataljon saadeti 1943. aasta 8. juunil Tallinnast Riia lähedale Bolderājasse väljaõppele.

Pataljon sai väljaõppe ja varustuse Lätis Bolderājas, kust pärast väljaõpet saadeti Ida-Poolasse ja Valgevene kindralkomissariaati partisanidevastasesse sõtta.

20. juulist kuni 11. septembrini 1943 teenis pataljon Leedus, kus valvas põllumajandusnormide täitmist, osales põllutööjõu mobiliseerimises.

12. augustist kuni 11. septembrini 1943 osales pataljon partisanivastases operatsioonis "Unternehmen Sommer".

21. septembrist kuni 23. oktoobrini 1943 osales partisanidevastases operatsioonis "Unternehmen Fritz", Vilniusest lõunas.

24. oktoobrist kuni 6. novembrini 1943 osales pataljon suures partisanidevastases operatsioonis "Unternehmen Heinrich" Polotski ja Idritsa piirkonnas 16. armee tagalapiirkonnas. Samas operatsioonis osalesid Saksa, Läti ja Vene väeüksuste kõrval ka 288. Eesti politseipataljon ja 289. Eesti politseipataljon ning 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad.

Operatsioon katkestati Punaarmee pealetungi tõttu Neveli lõigus ja 7. novembril paigutati pataljon rindele Idritsasse, Neveli piirkonda, kus pataljon allus algul 132. jalaväediviisile.

286. Politsei Jalaväepataljon
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Saksa Korrapolitsei
Haru	Väegrupp Nord 1. Eesti Politseirügement
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon
Lahingud	Teise maailmasõja Idarinne Sõjategevus Eestis

1943. aasta 9. detsembril muudeti pataljoni nimi 286. Politsei Jalaväepataljoniks (Polizei Füsilier Bataillon 286) ning pataljonis kehtinud Wehrmachti auastmed asendati Saksa Korrapolitsei auastmetega.

Pataljoni ülem: kapten Ants Kübar

• I kompanii
• II kompanii
• III kompanii
• IV kuulipildujakompanii, kapten Peeter Animägi.

Pataljon allus kaitsel algul 132. jalaväediviisile ning 1944. aasta jaanuari teisest poolest alates 290. jalaväediviisile.

Pataljon toodi Eestisse tagasi 18.–22. veebruaril 1944, kaotused olid 16 langenut ja 64 haavatut. Eestis saadeti pataljoni lisatud politseinikud tagasi oma teenistuskohta.

Pataljoni esialgne välipolitseinikest moodustatud koosseis asendati 1944. aastal välja kuulutatud mobilisatsiooni tulemusel kogunenud mobiliseeritutega ning saadeti Virumaale rannakaitsesse 1. Eesti Politseirügemendi koosseisus, kus ta asus kuni Saksa vägede lahkumiseni Eestist septembris 1944.

• Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend

v r Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord tagalapiirkonna Julgestusgrupid	181.  • 182.  • 183.  • 184.  • 185.  • 186.  • 179. Eesti Põhiüksus Narvas  • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord Väegrupp Nord tagalapiirkonna 16. armee ja 18. armee tagalajulgestuse Idapataljonid Ukraina Riigikomissariaadis	660. Idapataljon  • 659. Idapataljon  • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest) 660. Eesti Pataljon  • 659. Eesti Pataljon  • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast) Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse	Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest) Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna Kõrgema SS- ja politseijuhi juures asuvale korrapolitsei ülemale alluvad julgestusdiviiside kaitse- ja politseipataljonid	37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist) 29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34.  • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini) 286.  • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist) Politseirügemendid 1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst) 2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei ja SD Eestis	1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon  • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning 300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid	Eesti Piirikaitserügement Tallinn 1. • 2. • 3. • 4. • 5. • 6. • Eesti 1. Tagavararügement
Relva-SS koosseisu kuulunud väeosad	Eesti SS-leegion Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" Eesti SS-vabatahtlike brigaad • 42. SS-vabatahtlike rügement  • 43. SS-vabatahtlike rügement 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis • 45. Relva-SS Grenaderirügement • 46. Relva-SS Grenaderirügement • 47. Relva-SS Grenaderirügement
Saksa Luftwaffe	11. öölahingulennugrupp

v r Eesti Teises maailmasõjas
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid Saksamaa  Soome  Nõukogude Liit 1940 • Sidepataljoni lahing 1941, Barbarossa plaan Idarindel • Liivamäe lahing • Mudiste lahing • Tartu ülestõus • Märjamaa lahing • Virtsu dessant • Audru lahing • Loobu lahing • Kautla lahing • Kiviloo-Perila lahing • Juminda miinilahing • Porhovi lahing • Muhu dessant • Saarte vallutamine • Hiiumaa vallutamine 1942 Idarindel • Volhovi lahing • Volhovi kott • Stalingradi lahing • Velikije Luki operatsioon 1943 Idarindel • Teine Laadoga lahing • Izjumi lahing • Hadnitsa lahing 1944 Idarindel • Irdõni metsalahing • Tšerkassõ kott • Idarindel ja Eestis • Narva lahing • Meerapalu lahing • Meriküla dessant • Putki lahing • Märtsipommitamine • Märtsipommitamine Narvas • Märtsipommitamine Tallinnas • PA Narva pealetungioperatsioon • Auvere lahingud • Sinimägede lahing • Permisküla lahing • Tartu lahing • Tamsa lahing • Mehikoorma dessant • Kärevere lahing • Pupastvere lahing • Emajõe forsseerimine • Avinurme lahing • Porkuni lahing • Kose lahing • Keila lahing • Tallinna vallutamine • Tehumardi öölahing • Vintri dessant 1945 • Kuramaa lahing • Oppelni lahing Saksa riigi ja Soome poolel • Johannes Soodla • Alfons Rebane • Harald Riipalu • Ain Mere • Valter Pedak • Hando Ruus • Oskar Ruut • Johan Pitka • Paul Laamann • Georg Sooden • Karl Talpak • Juhan Peiker • Paul Maitla • Harald Nugiseks NSV Liidu poolel • Lembit Pärn • Karl Kanger • August Vassil • Karl Allikas • Artur Saueselg • Johan Lombak • August Feldman • Nikolai Trankmann • Jaan Lukas