Man
 | See artikkel räägib Briti krooni sõltkonnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Man (täpsustus). |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2009) |
| Man | |
|---|---|
| | |
| inglise Isle of Man | |
| mänksi Mannin, Ellan Vannin | |
| | |
| | |
Pindala: 572 km²  | |
| Elanikke: 83 314 (2016)[1] | |
| Rahvastikutihedus: 146 in/km² | |
| Pealinn: Douglas | |
 |
Man on saar Iiri meres, mis moodustab Briti krooni sõltkonna.
Saare kaugus Šotimaa rannikust 29 km, Inglismaa rannikust 48 km ja Iirimaa rannikust 52 km. Saare ulatus edelast kirdesse 52 km ja loodest kagusse 22 km. Mani ranniku lähedal on väikseid laidusid, millest suurima, Calf of Mani, pindala on 250 ha.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Saar on mägine, kõrgeim tipp on Snaefell (621 meetrit).
Kliima on mereline.
Poliitika
[muuda | muuda lähteteksti]Mani riigipea on Suurbritannia kuningas Charles III, kelle tiitel on Lord of Mann. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament Tynwald (mänksi Tinvaal), mis tegutseb vähemalt 979. aastast alates ja on vanim järjepidevalt tegutsev seadusandlik kogu maailmas. Alamkoda House of Keys valitakse üldistel otsevalimistel. Ülemkoda Legislative Council (Seadusandlik Nõukogu) koosneb kaudselt valitud ja ex-officio liikmetest. Täidesaatvat võimu teostab Tynwaldi liikmetest koosnev ministrite nõukogu, mida juhib peaminister (Chief Minister), kelleks 2006. aastast on Tony Brown.
Välissuhted
[muuda | muuda lähteteksti]Man ei ole Suurbritannia osa. Man ei kuulu ka Euroopa Liitu, kuid saarel on vabakaubandusleping Euroopa Liiduga. Saare kaitse- ja välispoliitika eest vastutab Suurbritannia, kes esindab saart rahvusvahelistes organisatsioonides.
Mani kodanikud on ühtlasi ka Suurbritannia kodanikud, kuid neile ei laiene Euroopa Liidu liikmesusest tulenevad Suurbritannia kodanike õigused.
Rahvastik ja keel
[muuda | muuda lähteteksti]Mani elanikkond koosneb keldi hõimu mänkside järeltulijatest. Saarel räägitakse inglise keelt. Keldi keelte hulka kuuluv mänksi keel hakkas hääbuma 19. sajandil. Selle viimane kõneleja Ned Maddrell suri 1974. aastal, kuid keelt on hiljem püütud elustada. Alates 1993. aastast õpetatakse saare koolides mänksi keelt. Saarel on ka paarkümmend last, kelle emakeel on mänksi keel. 2001. aasta rahvaloenduse andmeil oskas saare 76 315 elanikust 1689 ehk 2,2% mänksi keelt.
Suuremad asulad on Douglas (Doolish) 25 000 elanikuga, Onchan (Kione Droghad) ja Ramsey (Rhumsaa).
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Peamised majandusharud on turism ja rahandus. Saarel on oma raha – Mani naelsterling, mis on 1:1 seotud Suurbritannia naelsterlingiga.
Saarel on umbes 800 km maanteid, 68,5 km raudteid ja rahvusvaheline lennujaam. Douglase rannapromenaadil tegutseb tänini ajalooline hobutramm.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Suurbritannia meretagused alad: Anguilla | Bermuda | Briti Neitsisaared | Briti Antarktika ala | Briti India ookeani ala | Falklandi saared | Gibraltar | Kaimanisaared | Montserrat | Pitcairn | Akrotiri ja Dhekelia sõjaväebaasid | Saint Helena | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Turks ja Caicos
Briti Krooni sõltkonnad: Guernsey | Jersey | Man
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria