Sloveenia

Sloveenia Vabariik	sloveeni Republika Slovenija
	sloveeni Republika Slovenija
	Sloveenia lipp Sloveenia vapp
Riigihümn	Zdravljica
Pealinn	Ljubljana
Pindala	20 271 km²
Riigikeel	sloveeni
Rahvaarv	2 116 972 (2022)
Rahvastikutihedus	104,4 in/km²
Riigikord	parlamentaarne vabariik
President	Nataša Pirc Musar
Peaminister	Robert Golob
Iseseisvus	25. juuni 1991
SKT	48,77 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	23 601 $ (2017)
Valuuta	euro (EUR)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.si
ROK-i kood	SLO
Telefonikood	386

Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas.

Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2007 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Jaanuarist juulini 2008 oli Sloveenia Euroopa Liidu eesistujariik.

Riik

Sloveenia on unitaarne parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb kahest kojast: alamkotta valitakse otse proportsionaalse süsteemi järgi 88 saadikut, kellele lisanduvad ühemandaadilistes ringkondades valitud ungari ja itaalia vähemuse esindajad. Valimiskünniseks on 4%, volitused kestavad normaaloludes 4 aastat.

Sloveenia Riiginõukogu koostatakse omapärasel korporatiivse esindatuse põhimõttel. Sinna kuulub 40 inimest, kes valitakse:

tööandjate poolt – 4 esindajat
töövõtjate poolt – 4 esindajat
talupidajate, kaupmeeste ja vabakutseliste poolt – 4 esindajat
"mittemajanduslike" tegevusalade poolt – 6 esindajat
regioonidest – 22 esindajat

Selle koja liikmete volituste pikkus on 5 aastat.

Sloveenia president valitakse otse, kuid täita on tal peamiselt vaid esindusroll. Volituste tähtaeg on viis aastat.

Vaata ka: Sloveenia riigipeade loend

Riigivalitsemine

Valimised

Enne iseseisvumist, 1990. aasta Sloveenia parlamendivalimised

Pärast iseseisvumist: 1992. aasta, 1996. aasta, 2000. aasta, 2004. aasta, 2008. aasta, 2011. aasta, 2014. aasta ja 2018. aasta Sloveenia parlamendivalimised.

Valitsused

Alates iseseisvumisprotsesist on Sloveeniat juhtinud Alojz Peterle valitsus (1990–1992), Janez Drnovšeki esimene valitsus (1992–1993), Janez Drnovšeki teine valitsus (1993–1997), Janez Drnovšeki kolmas valitsus (1997–2000), Andrej Bajuki valitsus (2000), Janez Drnovšeki neljas valitsus (2000–2002), Anton Ropi valitsus (2002–2004), Janez Janša esimene valitsus (2004–2008), Janez Janša teine valitsus (2012–2013), Alenka Bratušeki valitsus (2013–2014), Miro Cerari valitsus (2014–2018), Marjan Šareci valitsus (2018–2020) ja alates 2020. aastast Janez Janša kolmas valitsus.

Haldusjaotus

Ametlikult on Sloveenia jagatud 212 vallaks (neist 12 on linnavallad).

Sloveenia statistilised piirkonnad on 12 haldusüksust, mis loodi 2000. aastal juriidilistel ja statistilistel eesmärkidel.

Nimetus	Originaalkeeles	Kood	Suurim linn	Pindala km²	Rahvaarv
Mura	Pomurska	SI011	Murska Sobota	1 337	114 287
Drava	Podravska	SI012	Maribor	2 170	324 104
Koroška	Koroška	SI013	Slovenj Gradec	1 041	70 588
Savinja	Savinjska	SI014	Celje	2 384	261 851
Kesk-Sava	Zasavska	SI015	Trbovlje	264	41 606
Alam-Sava	Posavska	SI016	Krško	885	70 067
Lõuna-Sloveenia	Jugovzhodna Slovenija	SI017	Novo Mesto	2 675	144 032
Primorsko-notranjska	Primorsko-notranjska	SI018	Postojna	1 456	52 544
Kesk-Sloveenia	Osrednjeslovenska	SI021	Ljubljana	2 555	564 527
Gorenjska	Gorenjska	SI022	Kranj	2 137	204 670
Goriška	Goriška	SI023	Nova Gorica	2 325	117 616
Obalno-kraška	Obalno-kraška	SI024	Koper	1 044	115 016

Ajalugu

Pikemalt artiklis Sloveenia ajalugu

Sloveenia on olnud Rooma riigi, Karantaania vürstiriigi, Saksa-Rooma riigi, Austria-Ungari, Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Kuningriigi, Jugoslaavia Kuningriigi ja lõpuks Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi osa.

23. detsembril 1990 hääletas üle 88% valijaskonnast iseseisva ja sõltumatu Sloveenia poolt. 25. juunil 1991 sai Sloveenia vajalike õiguslike dokumentide vastuvõtmise järel iseseisvaks, mispeale järgmisel päeval tungisid riiki Jugoslaavia väed. Järgnes 10-päevane sõda, mille käigus langes 18 ja sai haavata 182 Sloveenia võitlejat. Jugoslaavlasi langes 44, haavata sai 146 ning vangi võeti 4944. Lisaks hukkus 12 teiste riikide esindajat, peamiselt ajakirjanikud ja Bulgaaria veoautojuhid. 2. juulil tegi Sloveenia relvarahuettepaneku. 7. juulil allkirjastati Brijuni lepe, rakendus relvarahu ja kolmekuuline ooteaeg Sloveenia iseseisvuse jõustumiseni. Sloveenia lubas Jugoslaavia vägedel taganeda kasarmutesse ja lahkuda Horvaatiasse. 26. oktoobril 1991 lahkusid Sloveeniast viimased Jugoslaavia väed.

1991. aasta detsembris võeti vastu uus põhiseadus ja 1992. aastal denatsionaliseerimise ja privatiseerimise seadused. Euroopa Liidu liikmed tunnustasid Sloveeniat iseseisva riigina 15. jaanuaril 1992. ÜRO liikmeks võeti Sloveenia 22. mail 1992.

Vaata ka

Viited

↑ https://www.stat.si/StatWeb/File/DocSysFile/10033/Spremembe_povrsine_Slovenije.pdf
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 17.10.2018.
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

Välislingid

Slovenia.si. Your gateway to information on Slovenia.
Government of the Republic of Slovenia
Turism Sloveenia
Sloveenia interaktiivne kaart
InfoSlovenia.be

[1] ttps://www.stat.si/StatWeb/File/DocSysFile/10033/Spremembe_povrsine_Slovenije.pdf

[2] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 17.10.2018.

[3] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

[1]

[2]

[3]