Salme (tegelaskuju)

Salme ehk Tähemõrsja on samanimelise eesti eepilise rahvalaulu peategelane.

Esineb ka tegelasena Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kirjutatud eeposes "Kalevipoeg", milles on esitatud Salmest rääkiva rahvalaulutüübi üks variant.

Rahvalaulust ja selle kasutamisest "Kalevipojas" on kirjutanud folklorist Felix Oinas ja mütoloog Jaan Puhvel.

Salmet mainitakse eesti rahvuseepose esimeses loos (Kalevi tulek. Salme ja Linda).

Läänes elanud noor lesk leidis karjateelt kana, tallermaalt tedremuna ja vainult varesepoja. Ta viis nad koju ning pani kana tedremuna hauduma, varesepoja viskas nurka. Kolme kuu pärast läks lesk aita vaatama:

Kanast kasvas kena neitsi,
Tedremunast teine tütar;
Kanast sai Salme, sula neitsi,
Tedrest Linda, libe neitsi.........
Varesest sai vaenelapsi,
Ohtupäine orjatüdruk,

Lese tütardele tulid kosilased. Salme lükkas tagasi kuu ja päikese kosjad ning nõustus kolmanda kosilasega, kelleks oli täht-peig, Põhjanaela vanem poeg.

Viru tantsi veeretie,
Sõreliiva sõtkutie,
Murupinda piinatie -
Tähti-peig ja Salme-neidu
Pidasivad pulmailu!

Salme pulmapeo ajal hakkasid tema poolt tagasilükatud ja ka uued kosilased Linda juures käima. Linda lükkas neist enamuse tagasi ning nõustus kuuenda kosilasega, kelleks oli Kalev. Linda ja Kalevi pulmade ajal otsustas täht-peig oma mõrsja Salmega lõpuks lahkuda. Hiljem enam Salmelt sõnumeid ei saadud, vaid tuul tõi terviseid ja vihmapisar silmavett.

Eite ei saa Salmet nägema,
Õde ei Salme õnne tundma.
Nutke, Salme vennakesed,
Nutke, Lääne neitsikesed:
Ju teilt Salme viidanekse,
Pilve taha peidetakse,
Ehaneiuks heidetakse,
Taeva alla tõstetakse."[1]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]