Oklahoma

See artikkel räägib USA osariigist; muusikali kohta vaata artiklit Oklahoma!.

Oklahoma osariik
inglise State of Oklahoma
Oklahoma osariigi lipp Oklahoma osariigi pitsat
Pindala: 181 195 km²
Elanikke: 3 959 353 (1.04.2020)[1]
Rahvastikutihedus: 21,9 in/km²
Pealinn: Oklahoma City

Oklahoma (tšerokii keeles Asgaya gigageyi; pooni keeles Uukuhuúwa; kajuka keeles Gahnawiyo‘geh) on osariik Ameerika Ühendriikide keskosas. Põhjas piirneb see Kansase, lõunas ja läänes Texase, loodenurgas Colorado ja New Mexico, kirdes Missouri ja idas Arkansase osariigiga. Rahvastikuarvestuse süsteemis ja enamasti ka kultuuriliselt liigitatakse Oklahoma lõunaregiooni.^[2][3] Oklahoma osariik moodustati Oklahoma territooriumi ja Indiaani territooriumi aladest ning võeti Ameerika Ühendriikide koosseisu 46. osariigina 16. novembril 1907^[4].

Osariigi nimi tuleb tšokto keelest.^[5] Oklahoma ingliskeelne hüüdnimi on Sooner State, mis viitab valgetele asunikele (sooners), kes siirdusid paremate maatükkide saamise lootuses Indiaani territooriumile enne seal maade jagamise ametlikku algust 1889. aastal.^[4] Oklahoma elanike ehk oklahomalaste kohta kasutatakse inglise keeles mitteametlikult ka sõna Okies.^[6] Kuna Oklahoma asub ajalooliselt Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse poolt indiaanlaste kasutusse jäetud aladel, kõneldakse seal siiani 25 indiaani keelt, rohkem kui üheski teises osariigis.^[7]

Oklahoma on Ameerika Ühendriikide suuruselt 20. ja rahvaarvult 28. osariik.^[8][9] Selle suurim linn ja ühtlasi pealinn on Oklahoma City. Tulsa ja Oklahoma City on ka Oklahoma peamised majanduskeskused – nende suurlinna-aladel elab kokku umbes kaks kolmandikku osariigi elanikkonnast.^[10] Oklahoma osariik on oluline maagaasi, nafta ja põllumajandussaaduste tootja. Lisaks energeetikale ja põllumajandusele on Oklahoma peamised majandusharud infotehnoloogia, transport, biotehnoloogia, lennundus ja kaitsetööstus.^[11] Madalad naftahinnad on Oklahoma majandust 21. sajandi teisel kümnendil tugevalt kahjustanud – kui 2006. aastal oli osariik Ameerika Ühendriikide üks kiiremalt kasvavaid majandusi, siis 2015. aastal vähenes Oklahoma majandus osariikidest kõige kiiremini.^[12][13][14]

Looduslikult on Oklahomas ülekaalus tasandikud ja preeriad, kuid leidub ka madalaid mäestikke, lavamägesid ja metsasid.^[15] Suurem osa Oklahomast jääb kolme loodusregiooni aladele – läänes Suur tasandik, osariigi keskosas preeria, savannide ja metsade segaregioon Cross Timbers, idas metsadega kaetud mägismaa Interior Highlands. Selles piirkonnas esineb tihti ohtlikke ilmastikunähtusi.

Oklahoma osariigi ametlikud lühendid on OK (sihtnumbrite süsteemis), US-OK (ISO 3166 standardi kohaselt) ja Okla. (Associated Pressi lühendite süsteemis).

Oklahoma nimi tuleb tšoktokeelsest fraasist okla humma, mis tähendab otsetõlkes 'punased inimesed' või 'punane rahvas'. Tšoktode pealik Allen Wright pakkus nime välja 1866. aastal Ameerika Ühendriikide valitsusega peetud läbirääkimistel Indiaani territooriumi üle. Tema nägemuses pidi Indiaani territoorium olema kõiki indiaanlasi hõlmav üksus Ameerika Ühendriikide indiaaniasjade superintendendi juhtimise all. Okla humma oli tšoktokeelne vaste sõnale 'indiaanlased', mida kasutati Põhja-Ameerika põliselanike kirjeldamiseks tervikuna. Hiljem kinnistus see fraas Indiaani territooriumi aladel moodustatud Oklahoma territooriumi nimes ja kiideti ametliku nimena heaks 1890. aastal, pärast nende alade avamist valgetele asunikele.^[5][16]

Oklahoma on Ameerika Ühendriikide suuruselt 20. osariik. Selle kogupindala on 181 037 km², millest 177 660 km² on maad ja 3377 km² vett. Veekogude all on 1,9% osariigi pindalast.^[17] Oklahoma on üks kuuest osariigist, mis moodustavad sirge joonena põhjast lõunasse kulgeva niinimetatud piiririba. Osaliselt asub Oklahoma Suurel tasandikul, 48 üksteisega piirneva Ameerika Ühendriikide osariigi geograafilise keskpunkti lähistel. Põhjas piirneb Oklahoma osariik Kansase, lõunas ja läänes Texase, loodenurgas Colorado ja New Mexico, kirdes Missouri ning idas Arkansase osariigiga. Suurem osa Oklahoma ja Texase piirist kulgeb mööda Lõuna-Oklahoma aulakogeeni, kitsast ja sügavat aluskorra vagumust, kus voolab kahe osariigi piiriks olev Red Riveri jõgi^[18].

Oklahoma piir New Mexico osariigiga ei ole Texase ja New Mexico piiriga samal joonel, vaid sellest 3,4–3,5 km ida pool. Texase ja New Mexico piir pandi esmakordselt paika piirivolinik John H. Clarki mõõtmiste tulemusel 1859. aastal ja vastavalt kokkuleppele pidi see kulgema mööda 103° läänemeridiaani. 19. sajandi viimasel veerandil, kui täpsemat varustust ja metoodikat kasutades viidi läbi uued maamõõtmised, leiti, et senine piir ei ühtinud meridiaaniga. 1859. aasta maamõõtmismeetodid ei olnud piisavalt täpsed ja tegelik 103° meridiaan asus umbes 3,5 km ida suunas. Palju lihtsam oli jätta viga parandamata, kui hakata Texaselt New Mexico kasuks maad võõrandama. Piir Oklahoma ja New Mexico vahel pandi aga paika täpselt ja kulgeb mööda tegelikku 103° meridiaani.^[19][20]

Cimarroni maakond Oklahoma eenduvas loodenurgas on ainus maakond Ameerika Ühendriikides, millel on piir nelja osariigiga: New Mexico, Texase, Colorado ja Kansasega.^[21]

Oklahoma asub Suure tasandiku ja Ozarki platoo vahel Mehhiko lahe valglas, ulatudes oma loodepiiril asuvatest kõrgetest tasandikest kaguosa madalate märgaladeni.^[22][23][24] Kõrguste muutumist loodest kagusse väljendavad ka osariigi kõrgeim ja madalaim punkt. Osariigi kõrgeim tipp Black Mesa (1516 m² merepinnast) asub Oklahoma eenduvas loodenurgas. Osariigi madalaim koht, mille kõrgus on vaid 88 m merepinnast, asub Little Riveri jõel Oklahoma kagupiiril Idabeli linna lähistel.^[25]

Oklahoma on Ameerika Ühendriikide geograafiliselt üks mitmekesisemaid osariike. See on üks neljast osariigist, mille territooriumil asub üle kümne ökoregiooni. Oklahoma aladel eristatakse kokku 11 ökoregiooni, mis tähendab, et ruutkilomeetri kohta on neid rohkem kui üheski teises osariigis. Ka siin ilmnevad suured erinevused osariigi ida- ja lääneosa vahel: kui Ida-Oklahomas on kaheksa ökoregiooni, siis Lääne-Oklahomas on neid ainult kolm. Ökoregioonide vähesust kompenseerib osariigi lääneosas haruldaste taimeliikide suur hulk.^[26]

Osariigi territooriumile jääb neli suuremat mäestikku: Ouachita mäed, Arbuckle'i mäed, Wichita mäed ja Ozarki mäed.^[23] Ozarki ja Ouachita mäed moodustavad osa Interior Highlandsi mägismaast ning kujutavad endast ainsat suuremat mägist piirkonda Apalatšide ja Kaljumäestiku vahel.^[27] Põhja-Oklahoma keskossa ulatub künkaline Flint Hillsi preeriavöönd. Osariigi idapiiri lähistel asuvat Cavanal Hilli on kohalikud turismiametnikud nimetanud maailma kõrgeimaks künkaks, kuid tegelikult on selle kõrgus 609 m maapinnast ja 727 m merepinnast, mistõttu on see ikkagi pigem mägi.^[28][29]

Oklahoma loodenurga poolkõrbelise kliimaga kõrgtasandikel leidub vaid väheseid metsaalasid; piirkonda iseloomustab laineline või tasane maastik, mida killustavad kohati kanjonid ja lavamäestikud nagu Klaasmäed. Osariigi edelaosas domineerivad Wichita mäed koos osaliste tasandikega, mille vahele kiiluvad väikesed isoleeritud mäestikud nagu Antelope Hills. Oklahoma keskosas on valdavaks üleminekupreeriad ja tammesavannid. Osariigist umbes kolmandiku moodustavas idaosas laiuvad lääne-idasuunaliselt paiknevad Ozarki ja Ouachita mäed, mille kõrgus kasvab järk-järgult itta liikudes.^[24]

Oklahoma veestiku moodustavad enam kui 500 jõge ja oja ning 200 järve, millest enamik on tekitatud vooluveekogudele paisude abil. Enamik osariigist jääb kahte peamisse, Red Riveri ja Arkansase jõe valglasse, kuigi ka Lee ja Little Riveri jõel on küllaltki märkimisväärsed valglad.^[30][31]

Kuna Oklahoma osariik asub mitme geograafilise piirkonna ristumispunktis, on see oma suuruse kohta bioloogiliselt väga mitmekesine. Mets katab umbes 28% Oklahoma territooriumist.^[32] Nii kõrg- kui ka madalrohustu preeriad osariigi kesk- ja lääneosas toetavad ulatuslikke ökosüsteeme, kuigi tänapäeval domineerivad loodusliku rohttaimestiku asemel põllumajanduslikud kultuurtaimed. Oklahoma väheste sademetega lääneosas domineerivad ökosüsteemide seas madalrohustu preeriad ja põõsastikud, kuigi kuni osariigi loodetipuni välja leidub jõgede lähistel ja ojasängides ka valgeid mände, kollaseid mände ja kadakaid. Oklahoma kirdeosas leidub mitmeid haruldasi, disjunktsioonilise levikuga liike nagu suhkruvaher, suurehambune vaher, pudelpuu ja virgiinia tamm.^[33]

Osariigi kaguosas on valitsevaks padurid, küpressimetsad, heitlehised metsad ning segametsad siilmändide, tõrvikumändide ja väikeste saabalpalmidega, samal ajal kui edelaosas on ülekaalus metsad, kus kasvavad virgiinia kadakad, tähttammed ning mitut liiki jalakaid ja mände.^[33][34]

Mitmekesine on ka Oklahoma osariigi loomastik, seal elutseb valgesaba-pampahirvi, mustsaba-hirvi, harksarvikuid, vapitisid, koiotte, puumasid ja punailveseid, lindudest võib seal leida vutte, tuvilasi, kardinallasi, faasaneid, valgepea-merikotkast ja punasaba-viud. Preeria ökosüsteemides on tavapärased asukad ameerika piison, preeriapüü, mäger ja vöölased, osariigi loodenurga madalate rohttaimedega preeriates asuvad riigi ühed suuremad rohtlahaukurite kolooniad. Oklahoma keskosa Cross Timbersi regioonis, kus preeria läheb üle metsadeks, elab 351 selgroogsete liiki. Kagus asuvates Ouachita mägedes elavad baribal, rebane, hallrebane ja Põhja-Ameerika jõesaarmas, kokku asustab osariigi kaguosa 328 eri liiki selgroogseid. Samas piirkonnas elab ka ameerika alligaator.^[33]

Oklahoma asub niiskes subtroopilises piirkonnas,^[35] üleminekutsoonis põhjapoolse niiske mandrilise kliima, läänepoolse poolkõrbelise kliima ning osariigi kesk-, lõuna- ja idaosas valitseva niiske subtroopilise kliima vahel. Enamik osariigist paikneb piirkonnas, mida tuntakse Tornado Alley nime all ning mida iseloomustab Kanadast lähtuvate külmade kuivade õhumasside, Mehhikost ja Ameerika Ühendriikide edelaosast lähtuvate soojade või kuumade kuivade õhumasside ning Mehhiko lahelt saabuvate soojade niiskete õhumasside sage segunemine. Nende kolme vastandliku õhuvoolu vastasmõju tekitab ohtlikke ilmastikunähtusi (tugevaid äikesetorme, nendega kaasnevaid laastavaid tuuli, rahet ja trombe) märksa sagedamini kui enamikus maailma piirkondades.^[25] Aastas tabab osariiki keskmiselt 62 trombi, mille poolest on Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide seas Texase, Kansase ja Florida järel neljandal kohal.^[36]

Kuna Oklahoma asub erineva temperatuuri ja õhuvooludega tsoonide kokkupuutepunktis, võivad ilmamustrid osariigis väga lühikese aja jooksul ja väga väikesete vahemaade tagant olulisel määral muutuda.^[25] Näiteks 11. novembri 1911 pärastlõunal oli õhutemperatuur Oklahoma Citys 28 °C (selle kuupäeva soojarekord), siis sööstis aga enneolematu intensiivsusega üle osariigi arktiline külmalaine, mis tõi keskööks kaasa õhutemperatuuri langemise –8 °C (selle kuupäeva külmarekord); nii langes 11. novembri sooja- ja külmarekord täpselt samale päevale.^[37] See fenomen on ka mitmete piirkonda tabanud trombide põhjuseks, näiteks 27.–28. aprillil 1912, mil sooja ja külma frondi põrkumisel tekkis päeva jooksul igas tunnis keskmiselt üks tromb.^[38]

Oklahoma kesk-, lõuna- ja idaosa niisket subtroopilist kliimat (Köppeni kliimaklassifikatsioonis Cfa) mõjutavad tugevalt Mehhiko lahelt niiskust toovad lõunatuuled. Lääne poole liikudes läheb kliima osariigi loodenurga eenduvas osas ja teistes Lawtonist läände jäävatel aladel järk-järgult üle poolkõrbeliseks tsooniks (Köppeni kliimaklassifikatsioonis BSk), kuhu lõunast tulev niiske õhk jõuab harva.^[35] Samamoodi väheneb idast läände sademete hulk ja õhutemperatuur. Oklahoma kaguosas on aasta keskmine õhutemperatuur 16 °C ja aasta keskmine sademete hulk 1210 mm, samal ajal kui osariigi loodenurga kõrgematel aladel on aasta keskmine temperatuur 14 °C ja aasta keskmine sademete hulk alla 500 mm.^[39][40]

Peaaegu kogu Oklahomas on talv kõige kuivem aastaaeg. Kuu keskmine sademete hulk kasvab oluliselt kevadel, saavutades tipu mais, mis on suuremas osas Oklahomast aasta sademerikkaim kuu. Sel ajal esineb sagedasi, vahel väga tugevaid äikesetorme. Juuni algus võib olla veel sademerohke, kuid enamikul aastatel väheneb sademete hulk juunis ja juuli alguses tuntavalt. Kesksuvi (juuli ja august) on suuremas osas Oklahomast teine kuivaperiood, mil kauakestvate kuumahoogude vahel esineb sporaadilisi äikesetorme. Kõige kuumematel suvedel on tavapärased põuad – näiteks 1934., 1954., 1980. ja 2011. aasta suvel ei sadanud nädalaid vihma ja õhutemperatuur püsis üle 38 °C. Keskmine sademete hulk hakkab taas kasvama septembrist oktoobri keskpaigani, mis kujutab endast aasta teist sademerohket perioodi. Seejärel oktoobrist detsembrini sademed taas vähenevad.^[25]

Kogu osariigi ulatuses ei ole haruldased õhutemperatuurid üle 38 °C või alla –18 °C,^[35] kuigi Oklahoma kesk- ja kaguosas langeb temperatuur harva alla 0 °C. Lund sajab keskmiselt alla 10 cm lõunas kuni üle 51 cm osariigi eenduvas loodenurgas Colorado piiril.^[25] Oklahoma soojarekord 49 °C on talletatud neljal korral: 18. juulil 1936 Alvas, 19. juulil 1936 ja 12. augustil 1936 Altuses ning 10. augustil 1936 Poteau's. Oklahoma külmarekord –35 °C mõõdeti 10. veebruaril 2011 Nowatas.^[41]

Oklahoma osariigi Normani linnas asub mitu ilmastiku uurimise keskust, näiteks Storm Prediction Center ja National Severe Storms Laboratory, aga samuti koolituskeskus Warning Decision Training Division.^[42][43][44]

Oklahomas on kokku 33 osariigi alluvuses maastikukaitseala, kolm rahvusparki, kolm metsa- ja preeriakaitseala ning laialdane loodusreservaatide võrgustik.^[48][49][50] Tähtsaim metsakaitseala on 1907. aastal president Theodore Roosevelti korraldusel asutatud Ouachita rahvusmets, mis asub Oklahoma ja Arkansase osariigi territooriumil. See on vanim metsakaitseala lõunaosariikides ja hõlmab üle 7280 km².^[51][52] Oklahoma metsadest on föderaalvalitsuse omandis kokku alla 5%.^[32]

Kesk-Oklahoma põhjaosas asuv Tallgrass Prairie Preserve on maailma suurim kõrgrohustu preeria kaitseala (158 km²). See on osa ökosüsteemist, mis minevikus hõlmas 14 praeguse osariigi territooriumi, kokku ligi 690 000 km², aga millest inimtegevuse tulemusel on siiani säilinud vähem kui 4%.^[53][54] Lisaks asub Oklahoma kirdeosas veel teine preeriakaitseala, Black Kettle National Grassland, mis hõlmab 127 km² preeriat.^[55] Wichita Mountains Wildlife Refuge on vanim ja suurim üheksast Oklahoma territooriumil asuvast National Wildlife Refuge'i süsteemi looduskaitsealast. See asutati 1901. aastal ja katab ligi 239 km² suuruse ala.^[56][57]

Suurim Oklahomas asuvatest föderaalvalitsuse alluvuses pargi- ja puhkealadest on Chickasaw National Recreation Area, mis hõlmab 18 km².^[58] Muud olulised pargid ja puhkealad on veel Santa Fe ja Pisarate raja ajaloolised marsruudid, ajaloomälestiste registrisse kantud Fort Smith ja Washita lahinguväli ning Oklahoma City rahvusmemoriaal.^[49]

Leidub tõendeid, mille kohaselt läbisid Põhja-Ameerika põliselanike eellased Oklahoma alasid või isegi asustasid neid juba viimasel jääajal, umbes 30 000 aastat tagasi.^[59] Oklahoma varaseimad eelajaloolised asukad olid kütid, kelle asustusest on leitud arheoloogilisi tõendeid peamiselt kolmest kohast: osariigi kirdeosast Ozarki mägede koobastest ja kaljunukkidelt, osariigi eenduva loodenurga koobastest ning üle osariigi laiali pillutatuna jõgede ja ojade kallastelt. Osariigi idaosast leitud Fourche Maline'i kultuuri (300–800 eKr) matmispaigad on varaseimad jäljed inimmatustest Oklahoma aladel. Oklahoma eelajaloo kuldajastuks loetakse niinimetatud Spiro epohhi (500–1300 pKr). See ajastu on nime saanud Mississippi kultuuri Spiro kalmete järgi, mis asuvad tänapäeval Spiro linna lähistel. Siin oli tegemist juba arenenud kultuuriga, mida iseloomustasid püsivad arvuka elanikkonnaga külad, kõrge käsitöö tase ja esimesed katsed metalli töödelda.^[59][60]

Teadaolevalt esimese eurooplasena läbis Oklahoma alasid 1541. aastal hispaania konkistadoor ja maadeavastaja Francisco Vázquez de Coronado, kes otsis aastatel 1540–1542 müütilist Cíbola seitset kullast linna. Coronado ekspeditsioon, mis lõppes ebaõnnestumisega, läbis ainult Oklahoma eenduvat loodenurka.^[61][62] Kuigi hispaanlased tegid uurimisretki Oklahoma aladele ka hiljem – tuntuim neist on Juan de Oñate ekspeditsioon 1601. aastal – nad piirkonda ei koloniseerinud. 1682. aastal kuulutas prantsuse maadeavastaja René-Robert Cavelier, Sieur de La Salle kõiki Mississippi jõe äärsed maad Prantsusmaa kuninga valduseks. 1719. aastal tegid prantslased Oklahoma aladele kaks uurimisretke, otsides kauplemisvõimalusi kohalike indiaanlaste ja kaugemal asuvate Hispaania asundustega: Jean-Baptiste Bénard de la Harpe kulges mööda Red Riveri jõge nüüdisaegse Oklahoma lõunapiiril ja Claude Charles du Tisné uuris nüüdisaegse Oklahoma põhjaosa. Prantslased rajasid Oklahoma aladele ka kaubaposte, kuid alalist eurooplaste asustust seal veel ei tekkinud.^[63][64]

18. sajandi lõpuks oli indiaani asustus Oklahoma aladel mitmekesine ja kirev. Vitšita indiaanlased elasid põlluharijate ja küttide-korilastena veeteede ääres Oklahoma kesk- ja lõunaosas. Läänepoolsetel aladel domineerisid nomaadilise eluviisiga komantšid ja apatšid, kes järgnesid Suurel tasandikul piisonikarjadele. Kirdes elasid põlluharijate ja küttide-korilastena kuapad. Kõige hiljem saabusid oseidži indiaanlased, kes asustasid samuti Oklahoma kirdeosa. Nemad elatusid peamiselt põlluharimisest, kuid organiseerisid ka suuri piisonijahte läänes laiuvatel tasandikel. Oseidži indiaanlased korraldasid ka röövretki vitšitade küladesse.^[65]

Oklahoma läks ametlikult Ameerika Ühendriikidele 1803. aastal Louisiana ostuga, kui Prantsusmaa esimene konsul Napoléon Bonaparte müüs Prantsusmaa valdused Mississippi jõest läänes (Uus-Prantsusmaa) Ameerika Ühendriikidele. Oklahoma alade haldusterritoriaalne kuuluvus muutus esialgu tihti: 1804–1805 kuulusid need Indiana territooriumi, 1805–1812 Louisiana territooriumi, 1812–1819 Missouri territooriumi ja alates 1819. aastast Arkansase territooriumi koosseisu.^[66]

Kui algselt pidid indiaanlastele jääma kõik alad Mississippi jõest läänes, liikus euroopa päritolu ameeriklaste asuala ometi üha enam lääne poole ja föderaalvalitsus legaliseeris piirimuutused indiaani hõimudega sõlmitud üha uute lepingutega. 1828. aasta lepingutega kehtestati indiaanlaste asuala piir umbes seal, kus asub tänapäeval Oklahama ja Arkansase osariigi piir. 19. sajandi edenedes aeti üha enam indiaanlasi Ameerika Ühendriikides oma esivanemate maadelt minema ja küüditati indiaanlastele eraldatud aladele eurooplaste püsiasustusest lääne pool, muuhulgas nüüdisaegsetele Oklahoma aladele ja selle ümbrusse. 1830. aasta indiaanlaste ümberasustamise seadus andis presidendile õiguse võõrandada indiaanlaste maid Mississippi jõest idas. Esimesena viiest tsiviliseeritud hõimust küüditati 1831. aastal Ameerika Ühendriikide kaguosast tšoktod. Seda küüditamist hakati nimetama "pisarate rajaks", kuigi tänapäeval kasutatakse seda mõistet enamasti hilisema tšerokiide küüditamise kontekstis. 1834. aastal määrati kindlaks Indiaani territooriumi piirid, mille raamesse jäi ka Oklahoma.^[67][68]

1838. aastal küüditati Oklahomasse 17 000 tšerokiid ja nende 2000 mustanahalist orja.^[69] Nad asustati aladele, mis kuulusid enne oseidži ja kuapa indiaanlastele. Üha ulatuslikuma indiaanlaste ümberasustamise tulemusel elas 1889. aastaks Indiaani territooriumil enam kui 30 indiaanirahvast ja -hõimu. Samal ajal oli Indiaani territooriumi ala pidevalt vähenenud, sest varem osaliselt selle alla kuulunud Kansas sai osariigiks 1861. aastal ja Nebraska 1867. aastal.^[68] Ameerika Ühendriikide kodusõja ajal astusid mitmed hõimud lepingulistesse suhetesse Ameerika Riikide Konföderatsiooniga või toetasid konföderatsiooni mitteametlikult.^[70] Orjus kaotati Indiaani territooriumil alles 1866. aastal, kui sealsed hõimud sõlmisid Ameerika Ühendriikidega uued lepingud.^[71]

Pärast kodusõda püüdsid Texase karjafarmid sammu pidada kasvanud nõudlusega Ameerika Ühendriikide idaosa linnades ja neile oli oluline toimetada kariloomad Oklahomast põhja poole Kansasesse, kus olid olemas loomade transpordiks vajalikud raudteeühendused. Seetõttu hakkasid kauboid Indiaani territooriumile illegaalselt rajama karjateid.^[72] 1881. aastal kulges neli viiest lääne piirialade peamisest karjateest läbi Indiaani territooriumi.^[73] Valgete asunike kasvanud kohalolu Indiaani territooriumil mõjutas Ameerika Ühendriikide parlamenti 1887. aastal vastu võtma Dawesi seadust, mis jagas seni hõimudele kuulunud maad perekondlikeks kruntideks, mis ühelt poolt soodustas põllumajandusega tegelemist ja eraomandi põhimõtete omaksvõtmist indiaanlaste seas, kuid viis samal ajal maa võõrandamiseni föderaalvalitsuse kasuks. Selle protsessi tulemusel lõhuti senine reservaatide süsteem ja hõimustruktuur, võõrandati umbes 50% indiaanlaste maadest ja kiirendati traditsiooniliste indiaani kultuuride hääbumist. Võõrandatud maa müüdi raudteefirmadele ja valgetele asunikele.^[74]

Korraldati mitmeid maadejagamisi, mille raames jagati välja neid Indiaani territooriumi maa-alasid, mis enne olid valgetele asunikele suletud. Need jagamised algasid tavaliselt kindlal kuupäeval ja kellaajal ning maatükid anti välja vastavalt sellele, kes esimesena kohale jõudis. Asunikke, kes ületasid piiri ebaseaduslikult enne ametlikku maadejagamise algust ehk jõudsid kohale varem (inglise keeles sooner), hakati inglise keeles nimetama sooners. Eriti ulatuslik oli võistlus paremate maatükkide omandamise nimel kevadel 1889 toimunud maadejagamise eel ja ajal. Selle maadejagamise tulemusel tekkis Oklahomasse rohkearvuline euroopa päritolu elanikkond ja sealt sai tulevane Oklahoma osariik ka oma ingliskeelse hüüdnime Sooner State.^[75]

Ameerika Ühendriikide kodanike arvu kasv indiaanlastelt võõrandatud ja asunikele välja jagatud maadel tekitas olukorra, kus need alad kvalifitseerusid territooriumi staatusele Ameerika Ühendriikide koosseisus. 2. mail 1890 moodustati Oklahoma territoorium ja sama aasta augustis valiti selle parlamendi esimene koosseis. Järgmise 17 aasta kestel kasvas territooriumi pindala Indiaani territooriumi arvel mitmekordseks, peamiselt täiendava maade võõrandamise ja ümberjagamise tulemusel.^[76] Indiaanlaste positsioone nõrgendas veelgi 1898. aastal vastu võetud Curtise seadus, mis kaotas indiaanlaste hõimukohtud ja allutas kõik Indiaani territooriumi elanikud Ameerika Ühendriikide föderaalseadustele. Seaduse eesmärk oli sillutada teed indiaanlaste assimileerimisele ning Indiaani territooriumi ja Oklahoma territooriumi aladest uue osariigi moodustamisele.^[77]

20. sajandi alguses tehtud katsed moodustada vähenenud, veel ainult nüüdisaegse Oklahoma idaosaga piirdunud Indiaani territooriumist eraldi indiaanlaste osariiki kukkusid läbi. Viimane katse moodustada taolist haldusüksust Sequoyah' osariigi nime all tehti 1905. aastal, mil koostati ka vastav ametlik pöördumine Ameerika Ühendriikide Kongressile. Viimane keeldus aga seda üldse arutusele võtmast. 1907. aastal toimunud Oklahoma osariigi kongressil otsustati moodustada uus osariik senise Indiaani territooriumi ja Oklahoma territooriumi aladest, mida indiaanlased olid seni soovinud vältida. Kongressi otsused said föderaalvõimude heakskiidu ja 16. novembril 1907 võeti Oklahoma osariik 46. osariigina Ameerika Ühendriikide koosseisu.^[78]

Uuest osariigist sai alles kujunemisjärgus naftatööstuse oluline keskus, kus naftavarude avastamine tõi kaasa uute linnade rajamise, nende rahvaarvu ja jõukuse kiire kasvu. Tulsa oli suure osa 20. sajandist tuntud maailma naftapealinnana ja osariigi majandust toitsid esimestel aastakümnetel peamiselt investeeringud naftatootmisse.^[79][80]

Alates 19. sajandi teisest poolest oli Oklahomasse saabunud ka rohkelt afroameeriklasi, sest seda reklaamiti nende kogukondades vabaduse ja võimaluste maana. Oklahoma poliitik Edward McCabe taotles president Theodore Rooseveltilt uus osariigi moodustamist afroameeriklaste osariigina, kuid see ettepanek ei leidnud piisavat toetust ja pärast Oklahoma osariigi moodustamist võeti ka seal vastu mustanahaliste õigusi kitsendavad seadused. Kui 20. sajandi alguses oli Oklahomas kümneid mustanahaliste asutatud ja nende enamusega linnu, siis enamik neist hääbus 1940. aastateks. Tuntuimad erandid on Boley ja Langston, mis eksisteerivad tänini.^[81] Tulsa Greenwoodi linnaosa oli 1920. aastate alguseks Ameerika Ühendriikide üks jõukamaid afroameeriklaste elurajoone, mida tunti ka Väikese Aafrika ja Musta Wall Streeti nime all.^[82]

Rassilised pinged Oklahomas süvenesid pärast Ku Klux Klani tegevuse algust Oklahomas 1920. aastate alguses. 1921. aastal puhkesid Tulsa rassirahutused, mis kujunesid Ameerika Ühendriikide ajaloo üheks kulukaimaks rassitüliks. Rahutuste käigus purustati 35 linnakvartalit, tekitati 1,8 miljoni USA dollari väärtuses varalist kahju ja hukkus kuni 300 inimest.^[81][83]

1925. aastal alustas Oklahoma ettevõtja Cyrus Avery kampaaniat maantee Route 66 loomiseks, mis avati 1926. aastal ja märgistati 1927. aastal. Chicagost Santa Monicani kulgenud kuulus maantee läbis Oklahomas Avery kodulinna Tulsat. Seal tegutses ka 1927. aastal Avery asutatud ühing U.S. Highway 66 Association, mis vastutas tee kavandamise ja väljaehitamise eest. Averyt hakati hiljem kutsuma "Route 66 isaks".^[84][85]

1930. aastatel hakkasid mõningaid osariigi piirkondi mõjutama halvad põllumajanduspraktikad, pikaajalised põuad ja tugevad tuuled. Kansase, Texase ja New Mexico teatud piirkonnad ning Oklahoma loodeosa moodustasid niinimetatud Dust Bowli ('tolmukauss'), mida iseloomustasid vähesed sademed ja ebatavaliselt kõrged õhutemperatuurid. Need ilmastikuolud viisid tuhandete talunike vaesumiseni ja sundisid neid ümber asuma Ameerika Ühendriikide lääneosa viljakamatele aladele.^[86][87] Selle tulemusel elas Oklahoma kuni 1950. aastani kestnud kahekümneaastase perioodi vältel üle oma ajaloo suurima rahvaarvu languse (6,9%).^[88]

Pinnase ja veevarude konserveerimise projektid muutsid osariigi põllumajanduspraktikat ning viisid ulatusliku paisude ja üleujutustõkete süsteemi rajamiseni. Nende käigus rajati sadu veehoidlaid ja paisjärvi, et tagada majapidamiste ja põllumajanduslike maade varustamine veega. 1960. aastate alguseks oli Oklahomas rajatud üle 200 järve, mis tähendab, et seal on rohkem tehisveekogusid kui üheski teises Ameerika Ühendriikide osariigis.^[89]

19. aprillil 1995 toimus Oklahoma Citys üks Ameerika Ühendriikide senise ajaloo ohvrirohkemaid terrorirünnakuid. Timothy McVeigh' korraldatud Oklahoma City pommiplahvatuses Afred P. Murrah' nimelise föderaalhoone ees hukkus 168 inimest, nende seas 19 last. Plahvatuses sai vigastada üle 650 inimese ja kahjustada üle 300 hoone. Rünnaku korraldaja McVeigh mõisteti surma ja hukati 2001. aastal, tema kaasosalisele Terry Nicholsile mõisteti eluaegne vanglakaristus ilma ennetähtaegse vabanemise õiguseta.^[90]

1. juulil 2018 elas Oklahoma osariigis Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hinnangul 3 943 079 inimest, kaks aastat varem 3 923 561 inimest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli osariigi elanikkond 3 751 351 inimest, seega kasvas rahvaarv kaheksa aastaga 5,1%.^[91] Kui välja jätta majanduslangusest ja ilmastikuoludest tingitud rahvaarvu vähenemine 1930.–1940. aastatel, on Oklahoma elanikkond püsivalt kasvanud. Osariigi moodustamise ajal 1907. aastal elas Oklahoma aladel umbes 1 400 000 inimest, 1980. aastaks oli elanikkond kasvanud 3 025 500 inimeseni ja 1990. aastaks 3 224 000 inimeseni. Kõige kiirem oli elanikkonna kasv 1970. aastatel, mil elanike arv tõusis ühe aastakümnega üle 18%.^[92] 2005. aastal elas osariigis hinnanguliselt 3 547 884 inimest.^[93]

2018. aasta hinnangutel oli Oklahoma elanike seas alla 18-aastasi inimesi 24,3% (2010. aasta rahvaloenduse andmetel 24,8%) ja üle 65-aastasi inimesi 15,7% (2010. aasta rahvaloenduse andmetel 13,5%). Nii võib öelda, et Oklahoma elanikkond vananeb aeglases tempos. Meeste ja naiste osakaal on püsinud viimasel kümnendil stabiilne: mehi on osariigi elanikkonnast 49,5% ja naisi 50,5%.^[91] Perioodil 2013–2017 oli 24,8% 25-aastastest ja vanematest elanikest kõrgharidusega, keskmine aastane sissetulek ühe leibkonna kohta oli 49 767 USA dollarit.^[91] Nende näitajatega paigutus Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide edetabeli lõpuossa, 50 osariigi seas 43. kohale.^[94]

Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo andmetel on osariigi elanikkonna rassiline koosseis ajavahemikus 1970–2015 olnud järgmine:

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Oklahomas 321 687 indiaanlast, mille järgi paigutus Oklahoma nii indiaanlastest elanikkonna koguarvult kui ka osakaalult kõigi osariikide seas California järel teisele kohale.^[97] Valgete ameeriklaste seas moodustavad eraldi alarühma latiinod, kelle arvukus ja osakaal Oklahoma rahvastikust on püsivalt kasvanud – kui 2000. aastal moodustasid nad 5,2% osariigi rahvastikust, siis 2010. aastal 8,9% ja 2015. aastal 10,1%.^[91][96]

Välismaal sündinud Oklahoma elanikke oli perioodil 2011–2015 5,8% osariigi elanikkonnast,^[91] samal ajal Ameerika Ühendriikides tervikuna oli välismaal sündinud elanikke 13,7%.^[98] Välismaal sündinutest omakorda 59% pärinesid Ladina-Ameerikast, 27% Aasiast ja 7% Euroopast.^[99]

2015. aasta hinnangutel oli Oklahoma elanike peamine rahvuslik päritolu järgmine: 14,1% saksa (543 721 inimest), 11,4% iiri (439 472 inimest), 7,9% inglise (304 868 inimest), 2,1% prantsuse (81 936 inimest), 1,7% itaalia (66 428 inimest), 1,7% šoti (65 473 inimest) ja 1,6% hollandi (61 629 inimest). 9,7% rahvastikust identifitseeris ennast lihtsalt ameeriklastena.^[99]

Oklahoma osariigis loetakse linnaks (city) asulat, kus elab vähemalt 1000 inimest ja mis on linnana registreeritud.^[100] Suurim linn on osariigi keskosas Oklahoma maakonnas asuv Oklahoma City, mis on ühtlasi nii osariigi pealinn kui ka Oklahoma maakonna keskus. Kui linna ametlikes piirides elas 2015. aasta hinnangutel 631 346 inimest, siis Oklahoma City suurlinna-alal oli elanikke kokku 1 356 965 ehk sealne elanikkond moodustas kolmandiku kogu osariigi rahvastikust. Ligi miljon (980 459) inimest elab ka osariigi suuruselt teise linna Tulsa suurlinna-alal.^[101]

Inglise keel sai Oklahoma osariigis ametliku keele staatuse 2010. aastal, enne seda osariigis ametlikku keelt seadusega määratletud ei olnud.^[103] Oklahomas räägitavat ameerika inglise keelt nimetatakse ka Oklahoma inglise keeleks, see murre on välja kujunenud ameerika keskosa murrete ja lõunaosariikide murde ebaühtlasel segunemisel.^[104] Neid üle viieaastaseid inimesi, kes rääkisid koduse keelena mingit muud keelt kui inglise keelt, oli 1990. aastal alla 5%, 2000. aastal 7,4%, 2010. aastal 9,1% ja 2013. aastal juba 9,8% elanikkonnast. Nii kasvas perioodil 2000–2013 kodus mõnda muud keelt kõnelevate inimeste arv 48%, jõudes 2013. aastal 353 391 inimeseni.^[105] 2015. aastaks oli nende osakaal tõusnud 10,1% osariigi rahvastikust ehk 368 820 inimeseni.^[106] Suuruselt teine kodune keel Oklahomas on hispaania keel: kui 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli hispaania keele kõnelejaid 141 060 inimest, siis 2015. aastal juba 261 222 inimest ehk 7,2% osariigi üle viieaastastest elanikest.^[104][106] Indiaani keeltest on Oklahomas levinuim tšerokii keel, mille valdajaid oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel umbes 10 000, aga mida koduse keelena kõneles vaid 3776 inimest. Enamik selle kõnelejaid elab osariigi idaosas tšerokii hõimualadel, kus see on ka ametliku keele staatuses.^[107][108] Kokku kõneldakse Oklahomas 25 indiaani keelt.^[104]

Lisaks tabelis mainitud keeltele oli vähemalt 3000 üle viieaastast kõnelejat veel prantsuse, korea, tšerokii, araabia ja tagalogi keelel.^[108]

Oklahoma moodustab osa geograafilisest piirkonnast, mida tuntakse piiblivöö (Bible Belt) nime all ja kus on valitsevaks konservatiivne evangelikaalne kristlus. Piiblivöösse kuuluvad valdavalt lõunapoolsed osariigid, mille elanikud peavad ennast väga religioosseks ning on poliitiliselt ja sotsiaalselt valdavalt konservatiivsete vaadetega. Tänapäeval on nendes osariikides, kaasa arvatud Oklahomas, tavapäraselt suurem toetus Vabariiklikul Parteil, mis on ennast positsioneerinud religioossete konservatiivide huvide kaitsjana.^[109] Nii Oklahoma Cityt kui ka Tulsat on vahel nimetatud "piiblivöö pandlaks" (Buckle of the Bible Belt).^[109][110] Tulsas asub ka üleriigiliselt tuntud kristlik eraõppeasutus Oral Robertsi Ülikool.^[111]

Uuringukeskuse Pew Research Center andmetel peab 79% Oklahoma täiskasvanud elanikkonnast ennast kristlasteks. Suurem osa Oklahoma elanikest on protestandid, seejuures kuulub neist 47% evangelikaalsetesse kirikutesse. 16% on seotud põhisuuna protestantlike kirikutega ja 4% afroameerika protestantlike kirikutega.^[112] Evangelikaalsete kirikute seas domineerivad omakorda baptistlikud ühendused nagu Lõuna Baptisti Konvent ja Vaba Tahte Baptistide Rahvuslik Ühendus. Põhisuuna protestantlikest kirikutest on suurim Ühinenud Metodisti Kirik.^[113] Mitteprotestantlikest kristlikest kirikutest on suurim katoliku kirik, millega seostab ennast 8% Oklahoma täiskasvanud elanikkonnast.^[112]

Mittekristlikke religioone järgib osariigis 2% täiskasvanud elanikkonnast. Nii judaismi, islamit, budismi kui ka hinduismi tunnistab alla 1% inimestest.^[112] 2010. aastal oli kõiki mittekristlike religioonide järgijaid kokku 78 462.^[113]

Ühtegi kirikusse ei kuulu 18% Oklahoma täiskasvanud elanikest. Nendest 4% peab ennast ateistideks ja 3% agnostikuteks.^[112]

Jumalasse usub täiesti või üsna kindlalt 89%, taevasse 79% ja põrgusse 67% Oklahoma täiskasvanud elanikest. Seejuures külastab 43% inimesi jumalateenistusi vähemalt korra nädalas ja 32% korra kuni paar kuus.^[112]

Oklahomal on mitmekesine majandus, mille tähtsaimad tegevusvaldkonnad on energeetika, põllumajandus, biotehnoloogia, infotehnoloogia, rahandus, transpordi- ja logistikateenused, lennundus ning kaitsetööstus.^[11]

2016. aasta kolmandas kvartalis oli Oklahoma sisemajanduse kogutoodang 171,1 miljardit USA dollarit. Sellega paigutus Oklahoma Ameerika Ühendriikide 50 osariigi seas 47. kohale. Veebruaris 2017 oli Oklahoma tööpuudus 4,7% ehk võrdne Ameerika Ühendriikide keskmise tööpuudusega. Sisemajanduse kogutoodangus on ametliku statistika järgi kaubanduse, transpordi ja kommunaalteenuste (18,3%) järel teisel kohal kaevandamine (15%), mille alla kuulub ka Oklahomas traditsiooniliselt majanduse mootoriks olnud energiaressursside nagu nafta ja maagaasi hankimine.^[114] Vaatamata sellele, et nafta ja maagaasi tootmine on nii 1980. kui ka 2010. aastatel kannatanud tugeva hinnalanguse tõttu, on see eraldi võetuna endiselt Oklahoma suurim majandusvaldkond, kust tuleb valdav osa osariigi maksutulust ja mis pakub tööd igale viiendale töötajale.^[115]

2016. aastal tegutses Oklahomas kokku viis ettevõtet, mis kuulusid Fortune 500 (500 suurima börsil kaubeldava ettevõtte) edetabelisse. Kõik need on energeetikafirmad – NGL Energy Partners (167. koht), Devon Energy (216. koht), Chesapeake Energy (223. koht), ONEOK (348. koht) ja Williams Companies (364. koht).^[116]

Valdav osa majandustegevusest on koondunud kahte suurlinna ja nende ümbrusse – 2016. aastal andis Oklahoma City 40,7% ja Tulsa 30,1% osariigi sisemajanduse kogutoodangust. Kolmanda keskusena võib välja tuua Lawtoni linna, mille osakaal oli 2,6%.^[114]

Üldise maksukoormuse poolest paigutus Oklahoma 2017. aastal osariikide seas 25. kohale. Kohandatuna elukalliduse indeksile on Oklahoma positsioon märksa parem – sel juhul ollakse maksukoormuselt 39. kohal. Sealsed maksumäärad on võrreldavad riigi keskmistega, erinedes neist vaid –0,17%.^[117] Viimase kümne aastaga on Oklahoma maksukoormus siiski märgatavalt tõusnud, sest veel 2007. aastal liigitati osariik üldiselt maksukoormuselt 51 osariigi (koos Washingtoniga) seas 45. kohale.^[118]

Valitsussektor annab 14,9% Oklahoma sisemajanduse kogutoodangust ja on üks kiiremini kasvavaid valdkondi – kui perioodil 2015–2016 kadus kaevanduses ja metsanduses aastas keskmiselt 10 500 töökohta ning tööstuses 8500 töökohta, siis valitsussektoris kasvas töökohtade arv 2400 võrra. Sama suur töökohtade kasv iseloomustas veel ainult hariduse ning meelelahutus- ja majutusteenuste valdkonda.^[114]

Lennunduses ja kaitsetööstuses töötab üle 120 000 Oklahoma elaniku. Tulsas asub lennufirma American Airlines tehniline peakorter ja ülemaailmne hoolduskeskus, mis on suurim lennukite hooldus- ja remondibaas kogu maailmas.^[120] Lisaks asub Oklahomas kümme keskust, kus tegeldakse mehitamata õhusõidukite ehk droonide väljatöötamise ja katsetamisega. Oklahoma Osariigi Ülikool on esimene kõrgkool Ameerika Ühendriikides, mis pakub mehitamata õhusõidukite disaini alal magistri- ja doktoriõpet.^[121] Suurtest lennundusettevõtetest tegutsevad osariigis veel Boeing, General Electric, Lockheed Martin, Lufthansa Technik ja Northrop Grumman. Ka enamik kaitsesektorist on Oklahomas seotud just lennundusega. Osariigis asub kolm õhujõudude baasi, seejuures on Oklahoma City lähistel asuv Tinkeri õhujõudude baasi logistikakeskus suurim kaitsevarustuse ladu Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi haldusalas. McAlesteri linnas asub laskemoonatehas.^[120]

Maagaas ja madalad elektrienergia kulud on soodustanud investeeringuid energiamahukatesse valdkondadesse. Nii on Oklahomas kokku 73 andmekeskust, millest paljud on seotud juhtivate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetega nagu AT&T, Google, Hewlett-Packard, IBM ja Verizon.^[122] Infotehnoloogia kõrval on oluline ja kasvav sektor ka biotehnoloogia: lisaks arvukatele avaliku ja erasektori omandis uurimiskeskustele tegutseb osariigis kaks suurt lämmastikväetiste tootjat, Koch Nitrogen Company ja Terra Nitrogen Company.^[123]

Oklahoma asukoht Ameerika Ühendriikide keskel on kujundanud osariigist tähtsa transpordi- ja logistikakeskuse. Osariigis on kaks rahvusvahelist lennujaama, 140 avalikus kasutuses väiksemat lennujaama ja kolm siseveesadamat. Ainuüksi kahe rahvusvahelise lennujaama kaudu saabub igal aastal ligi 227 000 tonni kaupa. Osariigis tegutsevad sellised suured logistikaettevõtted nagu kullerfirma FedEx ning maanteevedusid korraldavad Ferymiller, Melton Truck Lines ja Miller Truck Lines.^[124]

Eraldi tuleb vaadata energeetikasektorit, mis annab tööd enam kui 190 000 inimesele, olles sellega osariigi suurim tööandja.^[125] Oklahoma on Ameerika Ühendriikide osariikide seas kolmandal kohal maagaasi toodangult (2016. aastal 70 miljardit m³)^[126], viiendal kohal toornafta toodangult (2016. aastal 153,9 miljonit barrelit)^[127] ja kolmandal kohal kasutusse võetud tuuleenergia võimsuselt (2016. aastal 6645 MW).^[128] Oklahomas on Texase järel kõige rohkem puurtorne Ameerika Ühendriikides (2016. aastal 199 puurtorni).^[129] Samuti ollakse osariikide seas neljandal kohal tuulegeneraatorite arvult – 2016. aastal oli Oklahomas kokku 3394 tuulegeneraatorit.^[130]

Nafta tootmine Oklahomas hakkas langema ületootmise tõttu rahvusvahelisel turul 1984.–1985. aastal ja püsis jätkuvas languses kuni 2005. aastani. Seejärel on naftatoodang järjepidevalt kasvanud, ületades kümne aasta tagust tootmismahtu ligi 2,5 korda.^[131] Maagaasi tootmine samasugust sügavat langust läbi ei teinud, saavutades tipptaseme 1990. aastate alguseks, pöördudes siis kergesse langusse ja jõudes uute tootmisrekorditeni 2010. aastate keskel.^[132]

Vaatamata tuuleenergia hoogsale kasutamisele toodetakse Oklahomas elektrienergiat endiselt peamiselt fossiilkütustest. 2016. aastal toodeti 35,9% elektrit maagaasist ja 34,6% elektrit kivisöest, taastuvate ressursside (peamiselt hüdro- ja tuuleenergia) osakaal elektritootmises oli 29,6%.^[133] Taastuvate ressursside osakaal on siiski pidevalt kasvanud – 2008. aastal toodeti nende baasil vaid 8% osariigi elektrienergiast.^[134] Tuumaelektrijaamu osariigis ei ole.

Energiatarbimiselt on Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide seas 22. kohal, kuid väga kõrge on energiatarbimine ühe elaniku kohta – selle järgi ollakse osariikide seas isegi 10. kohal.^[133] Suurt tarbimist soodustavad madalad hinnad: elektrienergia hind on Oklahomas üks odavamaid Ameerika Ühendriikides, hinnatasemelt ollakse osariikide seas 48. kohal.^[135]

Põllumajandus on üks Oklahoma olulisi majandusharusid, kuigi 2016. aasta kolmandas kvartalis andis põllumajandus koos metsanduse, jahinduse ja kalapüügiga vaid 1,3% Oklahoma sisemajanduse kogutoodangust.^[114]

2015. aastal oli osariigis 78 000 majandit, mille kogupindala oli 138 402 km². Majandite arvult oli osariik Ameerika Ühendriikides 4. kohal ja nende pindalalt 8. kohal.^[136] Nii majandite arv kui ka põllumajandusliku maa kogupindala on siiski pidevalt vähenenud – 2007. aastal oli Oklahomas 86 565 ja 2012. aastal 80 245 majandit, põllumajandusliku maa pindala vastavalt 177 679 km² ja 177 673 km².^[137]

Oklahoma veisekasvatus moodustab umbes 5% kogu Ameerika Ühendriikide veisekasvatusest. Teised peamised tegevusharud on seakasvatus (4,2% USA seakasvatusest), linnu-, eriti kanakasvatus (2,7% USA kanakasvatusest) ja teraviljakasvatus (5,5% USA teraviljakasvatusest). Teraviljakasvatuses on peamiseks põllukultuuriks nisu, mis on osariigi põllumajandussaaduste ekspordis veiseliha järel teisel kohal. Ameerika Ühendriikide osariikide seas on Oklahoma esikümnes nelja põllumajandussaaduse ekspordis: loomanahad (5. koht), veiseliha (6. koht), sealiha (7. koht) ja nisu (8. koht). Põllumajandussaaduste koguekspordilt on Oklahoma osariikide seas 27. kohal.^[137]

Osariigi põllumajanduse keskus on Texase maakond, mis andis 2012. aastal 14,2% Oklahoma põllumajanduse käibest. Kokku moodustas osariigi põllumajanduse käive 2012. aastal 7,13 miljardit USA dollarit.^[137]

Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo paigutab Oklahoma lõuna regiooni,^[2] kuid tegelikult asub osariik eri määratluste kohaselt kas täielikult või osaliselt kesk-lääne, edela või lõuna kultuuripiirkonnas, ja abstraktsete geograafilis-kultuuriliste piirkondade jaotuses osaliselt ülem-lõuna ja Suure tasandiku aladel.^[138] Oklahomalaste seas on palju inglise, šoti, iiri, saksa ja indiaani päritolu inimesi ning osariigis räägitakse 25 indiaanikeelt.^[7][139] Kuna paljude muude piirkondade indiaanlased olid sunnitud valgete asunike pealetungi tõttu ümber asuma Oklahoma aladele, on sealne keeleline mitmekesisus väga suur. Seejuures on mitmed nendest keeltest väljasuremise ohus.^[140]

Eri aegadel on täna Oklahoma osariigina tuntud alasid enda omaks pidanud seitse eri võimu ja selle kohal on lehvinud 14 erinevat lippu.^[141] Tänapäeval on Oklahomas esindatud 67 indiaani hõimu.^[142] Neist 38 hõimul on föderaalvõimu ametlik tunnustus ja kindlaks määratud piiridega omavalitsuslikud hõimualad.^[143][144] Osariigi kultuurilist palet on kujundanud indiaani hõimud, läänealade karjakasvatajad, lõunaosariikide asunikud ja idaosariikide naftaparunid. Oklahoma suurlinnad on mõningatel hinnangutel teenimatult liiga vähe tähelepanu saanud kultuurisihtkohad.^[145][146]

Osariigi elanikke seostatakse tihti lõuna külalislahkusega. Heategevusindeksis, kus mõõdetakse nii osariikide elanike osalemist vabatahtlikus töös kui ka nende annetusi heategevuseks, on Oklahoma osariikide üldjärjestuses viiendal kohal.^[147] Samas seostatakse osariiki ka negatiivse kultuurilise stereotüübiga, mida esimesena populariseeris kirjanik John Steinbeck romaanis "Vihakobarad". Seal kirjeldas ta vaeste ja harimatute tolmukausi piirkonnas elanud ja sealt emigreeruma sunnitud talunike eluraskusi, kelle kohta kasutati halvustavas tähenduses sõna Okies. Vaatamata sellele kasutavad oklahomalased ise sama sõna tihti positiivse enesemääratlusena.^{[148][149][150]}

Kultuurielu, eelkõige kunstide valdkonna rahastamine föderaal- ja osariigi eelarvest sai alguse 1965. aastal ning on jätkunud tänini.^[151] Kui 2000. aastate keskpaigas oli Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide seas kunstide valdkonna rahastamiselt 17. kohal,^[152] siis 2010. aastatel on osariik püüdnud just kunstide arvel kokkuhoidu saavutada. Nii 2013., 2014. kui ka 2016. aastal on osariigi parlamendis esitatud eelnõusid, mis jätaksid kunstide rahastamiseks mõeldud peamise organisatsiooni Oklahoma Arts Council ilma eelarvelisest toetusest või ühendaksid selle mõne muu ametkonnaga.^[153][154]

Oklahoma suurlinnad on olulised muusikaelu keskused. Oklahoma City Deep Deuce'i piirkond, mis oli ajalooliselt eelkõige äripiirkond, on nüüdseks aastakümneid tuntud oma rohkete džässi- ja bluusiklubide poolest. Seal musitseeris 1930. aastatel džässkitarrist Charlie Christian, kelle auks on nimetatud üks linna tänavatest ja kelle mälestuseks toimub iga aasta juunis Charlie Christiani rahvusvaheline muusikafestival.^[152][155]

1920.–1930. aastatel oli osariik oluline svingmuusika, eriti lääne svingi kujunemisala. Selle üheks oluliseks keskuseks kujunes Tulsas asunud tantsu- ja kontserdisaal Cain's Ballroom, mida kutsuti isegi "lääne svingi kirikuks". 1930. aastatel oli see Bob Willsi ja tema ansambli Texas Playboys peamine esinemispaik.^[156] 1950.–1960. aastatel kujunes Oklahomas, eriti Tulsas muusikastiilidest nagu rockabilly, rock'n'roll, kantri ja bluus välja uus, Tulsa Soundi nime all tuntuks saanud segastiil, mille tuntumate esindajate seas on olnud J.J. Cale, Leon Russell ja The Tractors.^[157] Stillwateri linn on muusikastiili Red Dirt sünnipaigaks – selle stiili looja ja tuntuim esindaja oli Bob Childers.^[158]

Üleriigiliselt on tuntud Oklahoma City Filharmoonia (kannab seda nime alates 1988. aastast), mis asutati 1924. aastal Oklahoma City esimese kutselise orkestrina. Alates 1988. aastast dirigent Joel Levine'i juhatusel tegutsev orkester esitab nii klassikalist kui ka popmuusikat.^[159] Osariigi tähtsaim iga-aastane klassikalise muusika üritus OK Mozarti rahvusvaheline muusikafestival toimub aga hoopis Bartlesville'i linnas. Festivali külastavad tuhanded inimesed üle riigi ning selle kontserte on üle kantud telekanalites CNN ja NBC ning National Public Radio raadiokanalitel.^[160]

Iga oktoobri esimesel nädalavahetusel peetakse Guthrie' linnas Oklahoma rahvusvahelist bluegrassi festivali, millele pani aluse Guthries elav bluegrass-muusik Byron Berline.^[161] Okemah' linnas toimuva rahvamuusika festivaliga meenutatakse sealt pärinevat tuntud rahvamuusikut Woody Guthriet.^[152]

2000. aastatel andis Tulsa päevaleht Tulsa World välja oma muusikaauhindu, millega tunnustati nii linna kui ka osariigi parimaid muusikuid.^[152] Pärast seda, kui ajaleht sattus 2000. aastate lõpul rahalistesse raskustesse, näib see traditsioon olevat katkenud.

Oklahoma on eelkõige tuntud oma balletiteatri poolest. Tulsa balletitrupi Tulsa Ballet asutasid 1956. aastal kutselistest balletitantsijatest abielupaar Roman Jasinski ja Moscelyne Larkin koos muusik Rosalie Talbottiga. Ajalehe The New York Times hinnangul on tegemist ühega parimatest regionaalsetest balletitruppidest Ameerika Ühendriikides.^[152][162] Viis indiaani päritolu Oklahoma baleriini on saavutanud rahvusvahelise tuntuse – lisaks juba mainitud Moscelyne Larkinile ka Yvonne Chouteau, Rosella Hightower ning õed Marjorie ja Maria Tallchief. Viiekesi koos tuntakse neid nime "Viis kuud" (Five Moons) all. Yvonne Chouteau ja tema abikaasa Miguel Terekhov asutasid 1963. aastal Oklahoma teise tuntuma balletitrupi Oklahoma City Ballet.^[163][164] 1960. aastate algul panid nad ühtlasi aluse Normani linnas tegutseva Oklahoma Ülikooli tantsuosakonnale, mis arenes 1998. aastaks eraldi teaduskonnaks. Sealne õppekava oli esimene täielikult akrediteeritud tantsuõppekava Ameerika Ühendriikides. Tänapäeval tegutseb teaduskonna juures kaks tantsutruppi, Oklahoma Festival Ballet ja Contemporary Dance Oklahoma.^[165]

Oklahomast kõneleb 1943. aastal Broadwayl esietendunud muusikal "Oklahoma!", mille autorid on helilooja Richard Rodgers ja libretist Oscar Hammerstein II. Muusikali autorite lapsed tunnistasid Sand Springsis asunud vabaõhuamfiteatri Discoveryland! selle muusikali "ametlikuks koduks" ning sealsed etendused olid tuntud nii üle riigi kui ka rahvusvaheliselt. See populaarne esinemispaik suleti aga rahaliste raskuste tõttu 2011. aastal.^[166] Oklahomast McAlesteri linnast pärit näitleja Ridge Bond mängis 1940.–1950. aastatel nii New Yorgis Broadwayl kui ka ringreisidel selles muusikalis Curly McCaini, kokku enam kui 2600 etenduses. Ta aitas kaasa sellele, et muusikali nimiloost sai Oklahoma osariigi ametlik laul. Bondi on kujutatud ka muusikali esmaettekande 50. aastapäeva tähistaval postmargil.^[167]

Oklahoma Citys on veel tähtsamad teatrid Carpenter Square Theatre, kogukonnateater Jewel Box Theatre, peamiselt muusikale etendav Lyric Theatre, eelkõige draamale keskendunud Oklahoma City Theatre Company, Oklahoma ooperi- ja muusikateater, peamiselt suveetendustele keskendunud Oklahoma Shakespeare in the Park, tantsuteater Prairie Dance Theatre ja gurmeeteater Yellow Rose Theater.^[168] Tulsas tegutseb Oklahoma vanim oma teatrihoonega kutseline teater American Theatre Company ja vanim Mississippist läänest tegutsev kogukonnateater Theatre Tulsa. Sealsetest teatritest väärivad veel mainimist Heller Theatre ja Tulsa Spotlight Theater, samuti väike, kuid aastas üle saja etenduse andev Nightingale Theater.^[169] Arvestataval tasemel kogukonnateatrid tegutsevad veel Normani, Lawtoni ja Stillwateri linnas.

Oklahoma osariigis on kokku üle 300 muuseumi, nende seas on mitu tuntud kunstimuuseumi. Tulsas asuv Philbrooki Kunstimuuseum paikneb naftamagnaat Waite Phillipsi villas, mille ta 1938. aastal muutis kunstimuuseumiks. Tänapäeval kuulub see üle riigi tuntud kunstimuuseumide hulka ja seda külastab aastas üle 160 000 inimese.^[170] Tulsas asub ka naftatööstur Thomas Gilcrease'i erakogust alguse saanud Gilcrease'i Muuseum, kus on maailma suurim Ameerika Ühendriikide lääneosariikide kunsti kogu, sealhulgas ka ulatuslik ja esinduslik väljapanek indiaanlaste kunstist.^[171] Oklahoma City Kunstimuuseum asub 2002. aastal spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoones ja seda külastab aastas üle 125 000 inimese. Muuseumi rõhuasetus on 19.–21. sajandi euroopa ja ameerika kunstil, üks selle pärle on klaasikunstnik Dale Chihuly teoste kogu.^[172] Shawnees asuv Mabee-Gerreri Kunstimuuseum, mis asutati 1919. aastal, sai alguse benediktiini munga Gregory Gerreri soetatud kunstikogust. Tegemist on Oklahoma ühe vanema muuseumiga, mida eristab teistest esinduslik antiikkunsti kogu.^[173]

Muudest muuseumidest väärivad tähelepanu Oklahoma Citys alates 1965. aastast tegutsev National Cowboy and Western Heritage Museum, mis tutvustab Metsiku Lääne kultuuri ja ajalugu; Normanis asuv Sam Noble'i Oklahoma Loodusloomuuseum, mis on maailma üks suurimaid ülikooli juures tegutsevaid loodusmuuseume ja mille kogus on üle viie miljoni museaali; Oklahoma Citys asuv Oklahoma Teadusmuuseum, ja paljud teised. Hõimualadel asuvad mitmed indiaani kultuuri- ja pärandikeskused. Claremore'is ja Oologah's paiknevad tuntud indiaani päritolu näitleja ja humoristi Will Rogersi muuseumid.^[152][174]

Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.

Vaata ka: Oklahoma maakondade loend

Osariik jaguneb 77 maakonnaks.

Oklahoma ametlikud sümbolid on Oklahoma osariigi lipp ja Oklahoma osariigi pitsat.

Oklahoma osariigi esimene lipp võeti kasutusele 1911. aastal, sellest ajast on selle kujundust mitmel korral muudetud, kuigi praeguse lipu põhielemendid on suures osas samad alates 1925. aastast. Lipul on taevasinine põhi, millel on kujutatud oliivioksa ja indiaanlaste sümboleid – sõdalase loomanahast kilpi, kotkasulgi ja rahupiipu. Alates 1941. aastast kasutatakse lipul ka valges kirjas ja trükitähtedega osariigi nime. Lipu praegune kujundus kehtestati 2006. aastal.^[175]

Oklahoma osariigi pitsat on kasutusel alates osariigi moodustamisest 1907. aastal ja kujutab ringi sees viisnurkset tähte. Tähe keskel on omakorda varasema Oklahoma territooriumi pitsat ja tähe igal harul ühe indiaanihõimu pitsat. Tähe taga sinisel taustal on 45 viisnurkset tähekest, mis sümboliseerivad enne Oklahomat Ameerika Ühendriikide koosseisu vastu võetud 45 osariiki.^[176]

Oklahoma osariigi moto on alates osariigi moodustamisest 1907. aastal ladinakeelne fraas "Labor omnia vincit" ('Töö võidab kõik'). See oli varem kasutusel Oklahoma territooriumi pitsatil ja kanti koos sellega üle ka Oklahoma osariigi pitsatile.^[177]

Siin on loetletud valikuliselt rahvusvaheliselt tuntud inimesi, kes pärinevad Oklahoma osariigist:

• Garth Brooks (1962) – Tulsas sündinud kantrilaulja;
• Anita Bryant (1940) – Barnsdallis sündinud laulja, meelelahutaja ja konservatiivne aktivist;
• Ernest Childers (1917–2005) – Broken Arrow's sündinud indiaanlasest sõjakangelane;
• Ralph Ellison (1913–1994) – Oklahoma Citys sündinud afroameerika kirjanik;
• Woody Guthrie (1912–1967) – Okemah's sündinud rahvalaulik ja laulukirjutaja;
• Ron Howard (1954) – Duncanis sündinud filmilavastaja ja näitleja;
• Toby Keith (1961) – Clintonis sündinud kantrilaulja;
• Mickey Mantle (1931–1995) – Spavinaw's sündinud pesapallur;
• Phil McGraw (1950) – Vinitas sündinud psühholoog, populaarse telesaate "Dr. Phil" saatejuht;
• Daniel Patrick Moynihan (1927–2003) – Tulsas sündinud poliitik ja sotsioloog;
• Chuck Norris (1940) – Ryanis sündinud filminäitleja;
• T. Boone Pickens (1928) – Holdenville'is sündinud ettevõtja ja rahandustegelane;
• Brad Pitt (1963) – Shawnee's sündinud filminäitleja;
• Oral Roberts (1918–1999) – Pontotoci maakonnas sündinud evangelist;
• John Michael Talbot (1954) – Oklahoma Citys sündinud katoliku munk ja muusik;
• Carrie Underwood (1983) – Muskogee's sündinud laulja ja laulukirjutaja.

• Oklahoma osariigi ametlik koduleht (inglise keeles)

	Colorado	Kansas	Missouri
	New Mexico		Arkansas
		Oklahoma
		Texas	Louisiana

v r Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus
Osariigid	Alabama · Alaska · Arizona · Arkansas · California · Colorado · Connecticut · Delaware · Florida · Georgia · Hawaii · Idaho · Illinois · Indiana · Iowa · Kansas · Kentucky · Louisiana · Lõuna-Carolina · Lõuna-Dakota · Lääne-Virginia · Maine · Maryland · Massachusetts · Michigan · Minnesota · Mississippi · Missouri · Montana · Nebraska · Nevada · New Hampshire · New Jersey · New Mexico · New York · Ohio · Oklahoma · Oregon · Pennsylvania · Põhja-Carolina · Põhja-Dakota · Rhode Island · Tennessee · Texas · Utah · Vermont · Virginia · Washington · Wisconsin · Wyoming
Liiduringkond	Columbia ringkond
Sõltuvad alad	Ameerika Samoa · Guam · Põhja-Mariaanid · Puerto Rico · USA Neitsisaared
Hajasaared	Bakeri saar · Howlandi saar · Jarvise saar · Johnstoni atoll · Kingmani riff · Midway atoll · Navassa saar · Palmyra atoll · Wake'i saar